Suhelge oma klientidega !

Olen viimasel ajal kohtunud mitmete startupidega ning kuulanud nende presentatsioone ja ideid. Minu arust tore kuulata inimestega on inspireeritud uutest äriideedest. Sellegi poolest on mul neile kõigile üks oluline nõuanne, mida kahjuks nii vähesed järgivad. Seda kipuvad vältima lisaks startupidele ja olemasolevad firmad :(

Soovitus: SUHELGE OMA KLIENTIDEGA! Uurige, mida nad tegelikult vajavad, mis neid tegelikult segab ja kuidas nad tahaksid, et neid teenindatakse. Kohtuge nendega ja rääkige nendega. Liialt alahinnatakse seda.

Selle ilmestamiseks on üks hea video:

The Break Up
Uploaded by geertdesager

Turundus

Turundus on teema, mis igapäevaselt peas kummitab. Ilmselt paljudel ettevõtjatel.
Turunduse alla mahub ka näiteks JCI matriklisse reklaami ostmine - Mind4Mindi oma näiteks on just hetkel kujunduses :)

Uue aja turnudus on Eturundus.
Eturundusega tegelevad Eestis tugevalt altex ja Sevenline.

Tean ise hästi altexi asutajat Robin Gurney'd ja olen ka tema juures ühetunnisel tasuta konsultatsioonil käinud. Soovitan!

Omaltpoolt soovitan lugeda tänast Jüri Saare postitust ja visata aegajalt pilk peale ka altexi blogile, mille fookus on just Eturunduse uudiste ja tööriistade kajastamisel/tutvustamisel.

Hinnastrateegia

Mul on hea meel, et Ülemiste Inkubaatori juhataja Jüri Saar asjalikke lugusid kirjutab.
Lugesin just hinnastrateegia postitust ja soovitan seda ka BBP blogi lugejatele.

Varem või hiljem on iga ettevõtja sunnitud enda tootele või teenusele hinna määrama. Võimalusi on enda tootele sobivaim hind leida on mitmeid - alustades kuludepõhisest lähenemisest ja lõpetades konkurentide hindade järgi orienteerumisega. Ainuõiget lähenemist hinna määramisel pole, sest väga palju sõltub sellest, mida ettevõtte lõppude lõpuks ikkagi müüa soovib.

Kahjuks lõppeb paljude alustavate ettevõtjate jaoks hinnastrateegia sellega, et hindu aeg ajalt korrigeeritakse lähtuvalt kuludest või sellest, mida konkurendid parajasti teevad, kuid hinnapoliitikat ega strateegiat täiendavalt üle vaatama ei kiputa. Tegelikult peaks iga ettevõtja pidevalt mõtlema sellele, kuidas enda tootevalikut uuendada ja täiendada ning kuidas hindadega eristada neid tarbijaid, kes on valmis rohkem maksma nendest, kellele täiendav lisandväärtus ei pruugi eriti korda minna.

Pikemalt "Erineva maksevalmidusega klientide kaasamisest - hinnastrateegia"

Äriplaanide eelregistreerimine!

Kõik huvilised, kel on plaanis esitada oma äriplaan. Palun registreerige oma soov saates ekiri Jaanusele, jaanus.tamm@gmail.com.

Eelregistreerimise alusel saame koostada äriplaanide esitlemise ajakava.

Kas hea ettevõte on hea?

Mille järgi hea ettevõte on hea või mõni teine ettevõte halb? Phil Rosenzweig kirjutab raamatus The Halo Effect, et ettevõtte headust otsustatakse täiesti väära baasi alusel, mis kuidagi ei võimalda tegelikke järeldusi teha.

Rosenzweig toob välja, et ideaalvalemeid, mida sageli lubavada igasugused äriraamatud, ei ole olemas. Keskkond on pidevalt muutuv, mistõttu läbikukkumiskindlat strateegiat pole kusagil. Seda isegi siis, kui eelnevalt on tegeletud põhjalikult erinevate ettevõtete analüüsimisega.

Põhjus selles, et edukuse toonud otsused on tehtud ebakindlates oludes ning neid on mõjutanud ka väljaspool inimese või ettevõtte kontrolli olevad tegurid. Tulenevalt pidevast konkurentsist ei pruugi ka head otsused viia heade tulemusteni. Väärotsus võib aga tuua suurt kasu, sest väliskeskkond muutus. Seetõttu tuleks strateegilistel juhtidel mõelda selgelt ning vaadata millise kvaliteediga otsus on sündinud.

Ainult kasumis ettevõte on hea?
Kõige olulisem viga ettevõtete analüüsil on aga Rosenzweigi järgi ettevõtte halo, mis räägib tendentsist teha spetsiifilisi järeldusi üldmulje põhjal. Kuidas see kajastub ettevõtluses? Kui kujutada ettevõtet, millel läheb hästi – käive kasvab, kasum samuti, siis sellest on lihtne järeldada, et ettevõttel on hea strateegia, visionäärist juht, motiveeritud töötajad, hea klienditeenindus, elav kultuur ja nii edasi ja edasi.

Kui aga ettevõtet tabab äkitselt langus – müük väheneb, kasum muutub kahjumiks, järeldavad inimesed meelsasti, et strateegias läks midagi valesti, töötajad pole firmast huvitatud, klientidega käiakse halvasti ümber, firmakultuur on kliendivaenulik ja nii edasi.

Tegelikult pole aga midagi muutunud – lihtsalt ettevõtte majandustulemused mõjutavad üldist muljet, nende alusel antakse hinnang ka strateegiale, juhtidele, töötajatele, kultuurile ja muudele elementidele.

Rosenzweig toob näiteks Cisco, mis 1990. aastate lõpus kasvas ülikiiresti. Kõik ülistasid ettevõtte tegevust. Kui mull lõhkes, tegid samad inimesed teistpidiseid järeldusi, ehkki lähemal uurimisel polnud firmas mitte midagi muutunud. Firma tegi hoopis suuri ümberkorraldusi, mis võimaldasid taas tõusta kasumisse.

Sama lugu oli ABBga – kui ettevõttel läks hästi oli strateegia, juhid tunnustatud, kui mitte, oli selles kõik valesti, ehkki tegelikult polnud ettevõttes muutusi olnud.

Pikemalt leiab samal teemal ka maikuu Postimees Otsustajast.

Elu paremaks muutmise konkurss

Tervitused kõigile ettevõtlushuvilistele, kes käesolevat JCI Best Business Plan blogi loevad.

Olen Kaido Irval, JCI Toompea liige ja ettevõtja. Side minu ja BBP konkursi vahel on päris tugev - osalesin oma äriplaaniga sellel konkursil 2003 aastal. Ja sellest oma äriplaanist sündis ettevõte Mind4Mind (Mind For Mind OÜ), mis on välja kasvanud JCI'st ja saanud väga tugevat inspiratsiooni JCI koolitustest.


Käesolev on siia blogisse minu esimene postitus ja kutsun kõiki lugejaid osalema Elu paremaks muutmise konkursil!

Konkursi algatasid Eesti Kunstiakadeemia ja Disaini Innovatsioonikeskus.

Oodatakse kõikvõimalikke lahendusi - olgu siis igapäevatoimetuste hõlbustamiseks või mastaapsete protsesside põhjapanevaks ümberkorralduseks. Iga osaleja võib esitada ka mitu ideed.

Tööde vormistus on suhteliselt vaba, oluline on hindajatele oma idee parimal võimalikul moel mõistetavaks teha. Kohustuslik on esitada idee lühikirjeldus selges eesti keeles pikkusega mitte üle 1000 tähemärgi. Kaalu täiendavad kirjeldused, maketid ja visualiseeringud. Parimaid töid saab vaadata näitusel eeloleval suvel.

Auhinnaks on 100 000 krooni ja ideede esitamise tähtajaks on 14. mai 2007.

Lisaiinfo konkursi kohta.