Soovitame: intellektuaalomandi seminari

27.aprillil toimub tasuta seminar:

„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja intellektuaalomand“.

Kuna seminar on tasuta, siis soovitame seda kõigil huvilistel minna kuulama. Üritus toimub City Hotel Portuse konverentsikeskus, Uus-Sadama 23, Tallinn. BBP raamesplaanime teha ka enne aprilli 2h lühiseminari teemal, et mis on patent ja milleks see vajalik, kui poleaega tervet päeva seminaril olla.

Seminari korraldajaks on Eesti Patendiamet.

Kes on USA edukad noored ettevõtjad?

Businessweek valib iga aasta välja USA kõige edukamad noored tehnoloogiaga seotud ettevõtjad, kes on nooremad kui 30 aastat.

Seekord võidutseid veebitehnoloogiad, sotsiaalvõrgustike uurijad ja muusikaga seotud projektid.

"This year's hot areas include social networking, digital music, and Web applications. Others are on the cutting-edge of chips, and one is building a better flat-panel display."

Kes olid Eestis edukamad ja säravamad alla 30-aastased ettevõtjad? Kirjuta meile, mida sina sellest arvad!

Kust saada investorit?

Peaaegu igal alustaval firmal tekib korra mõte, et kust leida investorit, kes investeeriks ideesse raha. Lihtsam viis on vajaminev raha küsida sugulastelt, pereliikmetelt või tuttavatelt, kuid alati ei pruugi olla neil anda või ei saa nad ideest aru. Lisaks on teada ka kõnekäänd, et parim viis sõbrast lahti saada on talle raha laenata (või uude "geniaalsesse äriideesse" investeerida).


Eestis pole täna sellist kohta, kus alustavad firmad ja stardi-investorid saaksid kokku või kus ideed leiaksid rahastamise. Selle töö teevad ära investeerimispangad, aga erainvestoriteni see info täna ei jõua, kui sa just ei tunne mõnda investeerimispankurit.

See-eest on olemas sellised portaale Euroopas, kus saab oma uue äriidee jaoks nõu ja investeeringut küsida. Kuulda on, et lähiajal tuleb ka siia kanti selliseid.

USAs muidugi on tehtud lausa lehekülg, kus on erinevate firmade ja investorite vahelised suhted kaardistatud ning neid on võimalik vaadata graafiliselt. Näide eelmisel aastal raketina Google rüppe tõusnud YouTube seostest:
Kirjuta meile, kuidas sina oled leidnud oma uuele äriideele investori.

Suur või väike ettevõte

Alati on küsimus, millises ettevõttes on parem töötada – kas endale või väikesele seltskonnale kuuluvas väikeses või tundmatutele aktsionäridele kuuluvas suures?

Mõlemas võib olla huvitav. Suured ettevõtted on üha enam hakanud firmat kujundama väikeste järgi, tekitades kergemini haaratavaid üksuseid, mis kuuluvad suurde gruppi. Nooremale inimesele võivad need ettevõtted võimaldada ka märksa suuremat vastutust kui seda saavad väikesed firmad. Nii võib 30 aastane olla suures ettevõttes vastutav paarsada miljonit käivet teeniva üksuse eest, väikses ei saa seda kunagi. Samuti on rohkem vabu ametikohti, mis tähendab võimalust juhioskuste arendamiseks.

Kõige parem on vist siis kui oma väike firma on kasvanud suureks?

Kumb on tähtsam, ostja või müüja?

Tuntud 80:20 reegel võib küll ütelda, et 80 protsenti kasumist tuleb 20 protsendilt klientidest, kuid mis toimub sel juhul kui ettevõte vaid vahendab ning tasu maksab üks pool.

Värskes HBS Working Knowledge artiklis küsitakse, et kui näiteks oksjoneid korraldaval ettevõttel maksavad korraldajale tasu vaid müüjad, ostjad ei maksa midagi, siis kui palju on väärt ostja. Kas üks müüja on väärt neli ostjat või ühe ostja?

Asja uurinud HBS professor Sunil Gupta nimetab kliente, kelle väärtust on raske arvutada, kuid keda on tarvis, „tasuta” klientideks.

Klientide väärtuse arvutamine on oluline näiteks oksjoneid korraldavatele ettevõtetele. Kuhu suunata oma turunduseelarve uute klientide köitmiseks, kas leiad uusi ostjad või müüjaid ja kui palju olla valmis nende leidmise eest maksma?

Gupta tegeleb valdkonnaga, mida nimetatakse kahepoolseteks (double-sided või ka multi-sided markets), kus kaks erinevat sihtgruppi loovad tegelikult üksteisele väärtust. Traditsioonilistes kliendiväärtuse mudeleis klientide omavahelise suhtlemisega ei arvestata.

Intervjuus Guptaga tõi artikkel välja, et näiteks EBay saab kogu oma tulu müüjatelt. Ostjad ei anna mingit kasumit. Samas ostjateta poleks müüjaid. Oma töös on Gupta modelleerinud selliseid kaudseid võrgustikke. Võrgustikus olevate klientide väärtus kasvab koos ettevõtte suuruse kasvuga, teatud hetkest, kui kriitiline mass on saavutatud, on mõju väiksem.

Suurim kasu sellest tööst on näiteks EBayl või töövahendusfirmal Monster.com – kui palju nad võiksid olla valmis maksta selle eest, et leida täiendav ostja või tööotsija?

Gupta kinnitusel on seni kõige üllatavamaks olnud, et üks täiendav ostja on sisuliselt sama palju väärt kui üks täiendav ostja isegi kui müüjaid on ostjatest neli korda rohkem.

Uus või vana idee?

Enamasti kiputakse uueks ja värskeks ideeks pidama midagi seniolematut ja täiesti uudset, viimastel aastatel on see nii olnud eelkõige IT-valdkonnas. Aga mitte ainult. Kasulikumakski võib osutuda mõni vana idee, mida on natuke kohendatud, täiendatud ja siis uuesti turule paisatud.

Tavaliselt seisneb idee modifitseerimise keskse teenuse muutmises. Võib-olla tahaksid teisiti teenindamist inimesed, kes varem ei saanud näiteks kalli hinna tõttu seda kasutada (Lähemalt võib lugeda C.K. Prahaladi raamatust The Fortune at the Bottom of the Pyramid). Kas saab näiteks kohendada toodet ennast või selle tarneahelat ja väärtuspakkumist (C.M Christianseni raamat The Innovators Dilemma, selle järjed) või liikuda hoopis täiesti avastamata turule (W. Chan Kim ja R. Mauborgne raamat Blue Ocean Strategy).

Ehk siis kui varem osutati sarnast teenust või müüdi toodet massidele, siis seda vajadusele vastavamaks muutes saab spetsialiseeruda väiksematele eri-(nevate) vajadustega kliendigruppidele.

Väiksemas riigis on piisavalt suure kliendibaasi leidmine küll keerukam, kuid laiemalt vaadates ikka. Näiteid võib aga leida siingi: rohenäppudele aianduskauplused, sporditoodete kauplused, elektroonika, disaintooted). Rusikareegel peitub siiski selles, et mida kallim on toode, seda otstarbekam on pakkuda nõustamist ja teenust just petsiaalsest kauplusest, millest tarbija teab leida nii toote kui vajaliku nõustamise.

Järjekordne JCI Ärifoorum toimus täna

Täna jagasid oma varasemaid ärikogemusi teistele Raivo Vare ning JCi Euroopa senati president 2007 Paal Aschjem. Postitan lähipäevil nende soovituste ja õpetuste kokkuvõtted ka siia.

Üritus toimus meie Äriplaani konkurssi toetaja Ülemiste City ruumides.

Seniks edu!

Odavus või kiirus

Oled ostnud endale köögilaua. Tahad selle juurde saada sobivaid toole. Otsustad, et homme on päev, mil paned kolm tundi kaubandusest toolide otsimisele.

Esimeses kaupluses teatatakse, et väljas on näidised ja kätte saab kolme nädala pärast, teises, et viie nädala pärast, kolmandas kulub juba pea kolm kuud. Mõnes poes on ehk midagi ka saada, aga need pole sobivad.

Sõna laud või toolid võib asendada peaaegu ükskama mis sõnaga. Olukord on sarnane.
Tootjad teevad kõike ettetellimise peale. Telli endale sobivais mõõtmeis, värvitoonis kaup ja saadki kätte sobiva. Kaup valmib suhteliselt odavalt, aega kulub kauem.

Kas pole naljakas, et ühest küljest on tarbija muutunud impulssiivsemaks. Kui tal tuleb mõte, et tal on mingit sarnast toodet vaja, tahab ta seda sisuliselt kohe, ta on kiiruse eest valmis isegi rohkem maksma. Teisalt pakuvad tootjad suuremat osa valikut vaid ettetellimise peale.
See pole nii vaid Eestis.

Kas siit kumab läbi äriidee?

Siis ma oleksin öövalvur

Hea kolleeg Elmo Puidet rääkis kord ühe loo:

Tehasesse tuli uus direktor, kes otsustas vallandada kõik kirjaoskamatud töötajad. Nende seas üks öövalvur, kes aastaid oli tehasel pimedal ajal pilku peal hoidnud. Ta oli kirjaoskamatu ja pidi lahkuma.

Esmalt läks ta koju. Mõtles, mida peale hakata. Kuna ta oma vabast ajast nagunii oli puunikerdamisega tegelenud, läks oma töökotta ja hakkas nikerdama. Tema kaupa taheti.
Paari kuu pärast palkas ta endale esimese abilise. Siis teise. Kolmanda. Ajaga kogunes neid abilisi juba nii palju, et igaüks tegeles omas kitsas valdkonnas.

Üks neist abilistest, raamatupidaja, vajas mõnedele dokumentidele allkirja. Ta püüdis ettevõtte juhti pidevalt tabada, kuid allkirja andmiseks oli see alati liiga hõivatud – kord oli tal peale allkirja küsimist tarvis minna kellegagi kohtuma, kord tuli kiiresti tehasesse joosta. Igal korral midagi tuli ette.

Allkirja oli aga vaja. Seetõttu püüdis raamatupidaja tehase juhi kolmenädalase tagaajamise järel oma kabinetis kinni ning soovis allkirja. Ettevõtte asutaja ja juht ei tahtnud seda anda. Puikles, tahtis, et keegi teine selle sinna kirjutaks. Mitte tema. Sest selle jaoks on ju inimesed olemas. Raamatupidaja käis peale. Lõpuks andiski asutaja talle järgi. Ja tegi kolm risti.

„Appi, te olete kirjaoskamatu!” hüüdis raamatupidaja.
„Nii see on,” tunnistas eduka ettevõtte juht mornilt.
„Nii suure ettevõtte juht,” lausus raamatupidaja: „mida te veel siis oleksite suutnud saavutada, kui te kirjaoskaja oleksite.”

„Siis ma oleksin öövalvur,” tunnistas juht.

Mulle see lühike lugu meeldib. Igaühel on omad nõrkused ja tugevused. Kuid seejuures võib nõrkus uues olukorras osutuda hoopis tugevuseks või edasitõukavaks jõuks.

Nii ka ettevõtlusega. Alguses on äriplaan, mis peas tiirutab, kuid mingil põhjusel paberile pole saanud. Las ta saab paberile ja lisandub veel stardirahagi JCIlt ja sponsoreilt.

Edasi öövalvurina?

Virtuaalsed töökeskkonnad alustavatele firmadele

Startivatel ettevõtetel pole tihti mõttekas teha suuri investeeringuid töökeskkonda või elektroonilistesse töövahenditesse. Vähemalt üritatakse selles osas kokkuhoida alguses. Samas on maailmas juba loodud üksjagu täitsa kasutatavaid ja tasuta lahendusi, mida paljud alustavad firmad igapäevaselt kasutavad, et juhtida oma virtuaalseid meeskondi ja tagada mobiilne töö. Tegemist on enamasti veebipõhiste rakendustega, mida saab kasutada üle interneti nii mobiilist kui laua- ja läptop-arvutist.


Mina igapäevaselt kasutan tööväliste projektide ja ajaplaneerimiseks mitmeid selliseid lahendusi. Google Calender on hea viis oma aega jagada JCI meeskondadega ning sõpradega. Skype multichat võimaldab olla kursis vabatahtlike projektide või muude algatustega. Projektijuhtimise vahendeid sai ka ükskord proovitud, ning see polnudki nii ebamugav.

Lisaks tänapäeval väljas juba ka Microsoftil soodsamad emali ja kontoritarkvara paketid ning rakendused alustavatele firmadele. USA-s saab näiteks juba Office Live teenuse nime all ka tarkvara rentida mitte enam osta. Sarnane teenus on olemas ka Goolge'il, mida saab vabalt Eestist kasutada, kuigi tunduvalt väiksema funktsionaalsusega kui tavaline Office.

Igatahes soovitan neid rakendusi proovida ja kasutada, kui võhegi võimalk, sest see annab kindlasti parema töötulemuse kui lihtsalt emailide teel püüda virtuaalseid meeskondi juhtida. Leidsin netist ka ühe artikli, mis kirjeldab