Uus või vana idee?

Enamasti kiputakse uueks ja värskeks ideeks pidama midagi seniolematut ja täiesti uudset, viimastel aastatel on see nii olnud eelkõige IT-valdkonnas. Aga mitte ainult. Kasulikumakski võib osutuda mõni vana idee, mida on natuke kohendatud, täiendatud ja siis uuesti turule paisatud.

Tavaliselt seisneb idee modifitseerimise keskse teenuse muutmises. Võib-olla tahaksid teisiti teenindamist inimesed, kes varem ei saanud näiteks kalli hinna tõttu seda kasutada (Lähemalt võib lugeda C.K. Prahaladi raamatust The Fortune at the Bottom of the Pyramid). Kas saab näiteks kohendada toodet ennast või selle tarneahelat ja väärtuspakkumist (C.M Christianseni raamat The Innovators Dilemma, selle järjed) või liikuda hoopis täiesti avastamata turule (W. Chan Kim ja R. Mauborgne raamat Blue Ocean Strategy).

Ehk siis kui varem osutati sarnast teenust või müüdi toodet massidele, siis seda vajadusele vastavamaks muutes saab spetsialiseeruda väiksematele eri-(nevate) vajadustega kliendigruppidele.

Väiksemas riigis on piisavalt suure kliendibaasi leidmine küll keerukam, kuid laiemalt vaadates ikka. Näiteid võib aga leida siingi: rohenäppudele aianduskauplused, sporditoodete kauplused, elektroonika, disaintooted). Rusikareegel peitub siiski selles, et mida kallim on toode, seda otstarbekam on pakkuda nõustamist ja teenust just petsiaalsest kauplusest, millest tarbija teab leida nii toote kui vajaliku nõustamise.