Can success really be built?

Nädalavahetusel käis Eestis üks Soome VC maailma grand-old-man. Ta jutlustab maailma, et kuidas luua startup ning kasvatada neid suureks kasvufirmadeks. Kes ei saanud tema esinemist Re-start konverentsil kuulata, siis siin on üks tema aastatagune ettekanne, mida soovitan vaadata.

Uploaded on authorSTREAM by Aric85

Kuidas disainida konkurentsieelist?

Leidsin ühe hea (inglise keelse) ettekande, kus on välja toodud äriplaani struktuur, mis aitab ärimudelit läbimõelda viisil, et konkurentsieelides selgelt välja tuleksid.

| View | Upload your own

17 soovitust alustavale firmale

Leidsin netist 17 head soovitust alustavale firmale, kuidas raha säästa. Soovitan lugeda. Üks väike väljavõte sellest:

Buy Macintosh computers, save money on an IT department

Buy second monitors for everyone, they will save at least 30 minutes a day, which is 100 hours a year... which is at least $2,000 a year.... which is $6,000 over three years. A second monitor cost $300-500 depending on which one you get. That means you're getting 10-20x return on your investment... and you've got a happy team member.

Inspiratsiooni sügiseks!

Leidsin netist ühe innustava Steve Jobs'i kõne. Tegemist on küll kevad-suvise koolilõpu kõnega aga arvan, et see sobib ka sügiseseks hooaja alustamisel.



P.S. Nendel, kellel on teistsugune maitse, siis üks väike jaapani stiilis üllitis.

Mis ühendab edukaid?

eilne Äripäeva Novaator tõi välja mõned päris head punktid, mida teha, et olla edukas. Toon siia ära need lühidalt. Detailsemalt saab seda lugeda Äripäevast.

1. Ära oota ideaalseid olusid. Kui jääd ootama ideaalset, siis ei sa saa kunagi hakkama. Alati leidub miski, mis pole päris õige.

2. Tee. Harjuta asjadega hakkamasaamist neid tehes, mitte mõeldes.

3. Ideed üksi ei too edu. Ideed on olulised, aga nad on väärtuslikud vaid siis, kui neid ka ellu viiakse.

4. Tegutsemine aitab hirmust üle.

5. Sunni end looma. Üks suurimaid eksiarvamusi on, et loometööks on vaja inspiratsioonipuhangut.

6. Mõtle hetkele. Keskendu sellele, mida saad teha nüüd ja kohe.

7. Haara härjal sarvist kohe. Ära lükka asju edasi või kuluta aega "soojendamistegevustele" nagu veebis surfamine, blogid, uudised jms.

Lugedes neid selgub, et see kõik on meile jba ammu teada. Sellegipoolest ei tee inimesed nii sageli eelpool kirjeldatud ja tulemused on nadid tulema.

UKs avati jälle üks stardikapitali jagav võistlus. Kõik võivad sinna on ideid esitada ning stardiraha on 780 000 krooni, mille vastu on vaja loovutada osalust 10%.

Viimasel ajal on Eruoopas kõvasti hakatud tegelema startupide aitamisega. Eriti sai see hoo sisse peale Skype üliedukat müüki, kuid väiksemaid häid diile on siinpool ookeani varemgi tehtud. Väike ülevaade, et miks euroopa startupidel peaks vähemalt sama hästi minema kui USA omadel.



Kuna Seedcampi asutajate tuttavate hulgas on eestlasi, siis oodatakse sinna väga ka Eesti ideid.

Suhelge oma klientidega !

Olen viimasel ajal kohtunud mitmete startupidega ning kuulanud nende presentatsioone ja ideid. Minu arust tore kuulata inimestega on inspireeritud uutest äriideedest. Sellegi poolest on mul neile kõigile üks oluline nõuanne, mida kahjuks nii vähesed järgivad. Seda kipuvad vältima lisaks startupidele ja olemasolevad firmad :(

Soovitus: SUHELGE OMA KLIENTIDEGA! Uurige, mida nad tegelikult vajavad, mis neid tegelikult segab ja kuidas nad tahaksid, et neid teenindatakse. Kohtuge nendega ja rääkige nendega. Liialt alahinnatakse seda.

Selle ilmestamiseks on üks hea video:

The Break Up
Uploaded by geertdesager

Elu paremaks muutmise konkurss

Tervitused kõigile ettevõtlushuvilistele, kes käesolevat JCI Best Business Plan blogi loevad.

Olen Kaido Irval, JCI Toompea liige ja ettevõtja. Side minu ja BBP konkursi vahel on päris tugev - osalesin oma äriplaaniga sellel konkursil 2003 aastal. Ja sellest oma äriplaanist sündis ettevõte Mind4Mind (Mind For Mind OÜ), mis on välja kasvanud JCI'st ja saanud väga tugevat inspiratsiooni JCI koolitustest.


Käesolev on siia blogisse minu esimene postitus ja kutsun kõiki lugejaid osalema Elu paremaks muutmise konkursil!

Konkursi algatasid Eesti Kunstiakadeemia ja Disaini Innovatsioonikeskus.

Oodatakse kõikvõimalikke lahendusi - olgu siis igapäevatoimetuste hõlbustamiseks või mastaapsete protsesside põhjapanevaks ümberkorralduseks. Iga osaleja võib esitada ka mitu ideed.

Tööde vormistus on suhteliselt vaba, oluline on hindajatele oma idee parimal võimalikul moel mõistetavaks teha. Kohustuslik on esitada idee lühikirjeldus selges eesti keeles pikkusega mitte üle 1000 tähemärgi. Kaalu täiendavad kirjeldused, maketid ja visualiseeringud. Parimaid töid saab vaadata näitusel eeloleval suvel.

Auhinnaks on 100 000 krooni ja ideede esitamise tähtajaks on 14. mai 2007.

Lisaiinfo konkursi kohta.

Mida meil on midagi õppida Aasia ettevõtjatelt?

Olin teisipäeval lõunaseminaril, kus räägiti ettevõtlusest Aasias. Kohal oli INSEAD ülikooli Aasia Campuse professor PATRICK TURNER.

Enamus ettekandest oli loomulikult Aasia riikide ettevõtluskliimast, edusammudest ning probleemidest ja väljakutsest. Samas leidsin, et mõned tõeterad, mis kehtivad kõikidel kontingentidel:
* ettevõtjaks ei pea sündima, aga samas osadel inimestel on paremad eeldused kui teistel; uuringud näitavad eeliseid inimestele, kelle peres on juba ettevõtjad või kes tunnevad mõnda; samuti suurendab ettevõtluse soovi ja hakkamasaamist kõrgharidus
* ettevõtte algfaasis on kõige suurem vara SINU NETWORK
* alusta võimalikult vara ning kiire eduga - ära jää passima
* ole realistlik karmi tegelikkuse suhtes ning minimeeri raha põletamise aega ja summasid vaid leia kohe teenimise allikad
* otsi strateegilist raha (koos sidemete, inimeste, mentorite ja teadmistega) mitte lihtsalt palju ("lolli") raha
* väldi VC nii kaua kui võimalik
* kui plaanid IPO või starteegilist investorit kaasata, siis selleks, et hankida lisakapitali kiiremaks kasvuks või laienemiseks mitte kiiresti rikastumiseks

Meie Eesti ettevõtjatele ja JCI alustavatele äridele soovitas olla rohkem enesekindel!

Netis leidsin veel tema artiklid, kus teda nimetatakse murphy juhtimisguruks. Tema jutlustab seda, et alustavatel firmadel läheb kõik viltu, mis vähegi minna saab aga sellegi poolest peab hakkama saama ja selleks valmis olema (nii palju kui võimalik).

Kuidas saada oma ideele rahastaja tähelepanu?

Guy Kawasaki on oma blogis kirjutanud ühe huvitava jutu, et kuidas äratada investorites tähelepanu ning tekitada neis huvi investeerida sinu äriideesse. Eriti juhul, kui oled tudeng ning leiutad midagi tehnoloogilist.

Mõned olulisemad punktid:
1) loo kontaktid partner-levelil advokaadifirmaga, kes on varem teenindanud riskikapitaliste, sest lisaks nende nõuandele (mis peab olema parim), sa otsid tegelikult ka kontakte
2) hangi endale õppejõu soovitus
3) otsi üles riskikapitalistide poolt juba (edukalt) investeeritud firma asutaja, ning korralda tema soovitus
4) näita edu; uue toote puhul prototüübist huvitatuid või veebikeskkonnal kasutajaid või juba kliente, kes maksavad teenuse eest
5) mine õige VC juurde ehk nende juurde, kes sinu valdkonnaga tegelevad
6) tee lühike idee või firma tutvustus:
- mida firma teeb?
- mis probleemi lahendab?
- mida erilist on sinu tehnoloogias/marketingis/sidemetes/teadmises?
- kes sa või meeskond on?
7) lõpetuseks asjad, mida ei tohi teha:
* saata presentatsioone
* kasutada palju sõna "patenteeritud" oma tutvustavates tekstides
* väita, et oled miljardi-potentsiaaliga turul
* koostada "hulle" finantsprojektsioone
* hoobelda oma MBA kraadi üle
* mainida, et õik suuremad VC on sinu ideest huvitatud (aga millegipärast sa pole neid tahtnud!)

Loomulikult soovitan seda lugeda tema blogist ise koos tema täiendustega. Tasub vaadata ka artikli kommentaare, kus on mõned head viited.

Soovitame: intellektuaalomandi seminari

27.aprillil toimub tasuta seminar:

„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja intellektuaalomand“.

Kuna seminar on tasuta, siis soovitame seda kõigil huvilistel minna kuulama. Üritus toimub City Hotel Portuse konverentsikeskus, Uus-Sadama 23, Tallinn. BBP raamesplaanime teha ka enne aprilli 2h lühiseminari teemal, et mis on patent ja milleks see vajalik, kui poleaega tervet päeva seminaril olla.

Seminari korraldajaks on Eesti Patendiamet.

Uus või vana idee?

Enamasti kiputakse uueks ja värskeks ideeks pidama midagi seniolematut ja täiesti uudset, viimastel aastatel on see nii olnud eelkõige IT-valdkonnas. Aga mitte ainult. Kasulikumakski võib osutuda mõni vana idee, mida on natuke kohendatud, täiendatud ja siis uuesti turule paisatud.

Tavaliselt seisneb idee modifitseerimise keskse teenuse muutmises. Võib-olla tahaksid teisiti teenindamist inimesed, kes varem ei saanud näiteks kalli hinna tõttu seda kasutada (Lähemalt võib lugeda C.K. Prahaladi raamatust The Fortune at the Bottom of the Pyramid). Kas saab näiteks kohendada toodet ennast või selle tarneahelat ja väärtuspakkumist (C.M Christianseni raamat The Innovators Dilemma, selle järjed) või liikuda hoopis täiesti avastamata turule (W. Chan Kim ja R. Mauborgne raamat Blue Ocean Strategy).

Ehk siis kui varem osutati sarnast teenust või müüdi toodet massidele, siis seda vajadusele vastavamaks muutes saab spetsialiseeruda väiksematele eri-(nevate) vajadustega kliendigruppidele.

Väiksemas riigis on piisavalt suure kliendibaasi leidmine küll keerukam, kuid laiemalt vaadates ikka. Näiteid võib aga leida siingi: rohenäppudele aianduskauplused, sporditoodete kauplused, elektroonika, disaintooted). Rusikareegel peitub siiski selles, et mida kallim on toode, seda otstarbekam on pakkuda nõustamist ja teenust just petsiaalsest kauplusest, millest tarbija teab leida nii toote kui vajaliku nõustamise.

Virtuaalsed töökeskkonnad alustavatele firmadele

Startivatel ettevõtetel pole tihti mõttekas teha suuri investeeringuid töökeskkonda või elektroonilistesse töövahenditesse. Vähemalt üritatakse selles osas kokkuhoida alguses. Samas on maailmas juba loodud üksjagu täitsa kasutatavaid ja tasuta lahendusi, mida paljud alustavad firmad igapäevaselt kasutavad, et juhtida oma virtuaalseid meeskondi ja tagada mobiilne töö. Tegemist on enamasti veebipõhiste rakendustega, mida saab kasutada üle interneti nii mobiilist kui laua- ja läptop-arvutist.


Mina igapäevaselt kasutan tööväliste projektide ja ajaplaneerimiseks mitmeid selliseid lahendusi. Google Calender on hea viis oma aega jagada JCI meeskondadega ning sõpradega. Skype multichat võimaldab olla kursis vabatahtlike projektide või muude algatustega. Projektijuhtimise vahendeid sai ka ükskord proovitud, ning see polnudki nii ebamugav.

Lisaks tänapäeval väljas juba ka Microsoftil soodsamad emali ja kontoritarkvara paketid ning rakendused alustavatele firmadele. USA-s saab näiteks juba Office Live teenuse nime all ka tarkvara rentida mitte enam osta. Sarnane teenus on olemas ka Goolge'il, mida saab vabalt Eestist kasutada, kuigi tunduvalt väiksema funktsionaalsusega kui tavaline Office.

Igatahes soovitan neid rakendusi proovida ja kasutada, kui võhegi võimalk, sest see annab kindlasti parema töötulemuse kui lihtsalt emailide teel püüda virtuaalseid meeskondi juhtida. Leidsin netist ka ühe artikli, mis kirjeldab

Ettevõtlusega miljardäriks?

Soovitus äriplaanile mõtlejatele ja kirjutajatele. Sattusin sirvima ajakirja Profit eelmist numbrit, mille ma omale kunagi tellisin. Seekord oli mitmeid huitavaid invetrvjuusid. Hans.H.Luik, Martinsoni oma soovitaksin lugeda ja arvestada allpool toodud mõtteid.

Eraldi tooksin mõned punktid välja Allan Martinson arutlusest, et kuidas saadakse miljardäriks. Kõige eeldus on loomulikult see, et sul on oma ettevõte. Muu iva oli selles, et 1000 korda väärtuslikuma tulemuse nimel pole vaja 1000 korda rohkem tööd teha vaid piisab vaid umbes 2,5 pool korda suuremast pingutusest. Artikkel annab ka kolm soovitust, kuidas olla 2,5 korda tõhusam. Samas mitte segamini ajada kaks korda kauem töötamisega. Püüan osad mõtted koos oma lisandustega teile edasi anda.

Äri tegemise kiirus: tegeleda tasub vaid nende asjadega, mis väärtust loovad. Lühemad koosolekud, vähem niisama surfamist ja rohkem tegutsemist ning mitte aega kulutada põhjalikke detailidesse laskuvaid aruteludesse või analüüsidesse.

Õige ajastus: ettevõtlust on mõtet teha seal, kus sa kõige rohkem väärtust lood. Oluline, et õigel hetkel suudad vähem tootva äri müüa ja uude investeerida. Oodatatv tootlus aastasei tohiks olla alla 100%.

Partnerite valik: kuna kõike ei oska ega jõua ise teha, siis on alati mõtet kedagi appi võtta. Samas alustavad firmad kipuvad tegema reeglina kahte tüüpi vigu. Esiteks püütakse kõike ise pusida, mistõttu ei jõua ja ei tule asjad välja. Teine viga on see, et antakse ettevõtetes osalused liiga kergekäeliselt ära, kuna arvatakse, et partner loob või hakkab looma suurt väärtust ja ilma ei saa.

Kokkuvõtvalt on miljardäriks saamisel vaja teha 2,5 korda rohkem aga vahenditega, mida me kõik saame kohe rakendama hakata.

Lisan siia veel üle Martinsoni ettekande, mida ta rääkis Tartus tudengitele eelmise aasta lõpus. Jällegi väärt kuulamist.