Mõtlemist eristuseks

Mõned huvitavad reklaamid, mida olen näinud aasta lõpu ettekannetes välismaal:

* Iseloomustamaks innovatsiooni



* Iseloomustamaks teistmoodi mõtlemist:



* .. ja veel üks



P.S. need on kõik omapärased ja eristuvad reklaamid. ainuke viga on neil see, et ega pärast nende vaatamist ei jää kellelgi meelde, et mida reklaamiti. Kes ei tea, siis EDS on USA (kui isegi mitte maailma) üks suuremaid IT-teenuseid pakkuv firma (võibolla Eestis võiks võrrelda Microlingiga). Nii, et reklaamimisega ja eristumisega ei maksa väga hoogu minna ja seos äritegevusega peab ikka jääma.

Juhtimine.ee

Avastasin enda jaoks paar nädalat tagasi Juhtimine.ee saidi.
Sisu on päris hea. Soovitan külastada!

Artikleid kirjutavad igati tegijad inimesed, kes puutuvad igapäevaselt juhtimisega kokku ning kellel on kogemust ja teadmisi, mida jagada.

Kuulasin just intervjuud Ville Jehega. Huvitav!

Head mõtted

"If you think you are having everything under control, you just don't drive fast enough"
Ayrton Senna

Ask managers to make 10% more profit and the slicing and cutting knives are dusted off, aks them to grow through acquisitions and the list of take-over canditates will be on your desk first thing in the morning. Ask them to grow on foreign markets and the tickets are already booked.

Ask them to achieve 10% autonomous growth and all you hear is silence.

Need head mõtted on pärit Innoa lehelt.
Innoa looja Roland van Kralingen esineb 8. novembril InnoEstonia konverentsil.

Inspiratsiooni sügiseks!

Leidsin netist ühe innustava Steve Jobs'i kõne. Tegemist on küll kevad-suvise koolilõpu kõnega aga arvan, et see sobib ka sügiseseks hooaja alustamisel.



P.S. Nendel, kellel on teistsugune maitse, siis üks väike jaapani stiilis üllitis.

Mis ühendab edukaid?

eilne Äripäeva Novaator tõi välja mõned päris head punktid, mida teha, et olla edukas. Toon siia ära need lühidalt. Detailsemalt saab seda lugeda Äripäevast.

1. Ära oota ideaalseid olusid. Kui jääd ootama ideaalset, siis ei sa saa kunagi hakkama. Alati leidub miski, mis pole päris õige.

2. Tee. Harjuta asjadega hakkamasaamist neid tehes, mitte mõeldes.

3. Ideed üksi ei too edu. Ideed on olulised, aga nad on väärtuslikud vaid siis, kui neid ka ellu viiakse.

4. Tegutsemine aitab hirmust üle.

5. Sunni end looma. Üks suurimaid eksiarvamusi on, et loometööks on vaja inspiratsioonipuhangut.

6. Mõtle hetkele. Keskendu sellele, mida saad teha nüüd ja kohe.

7. Haara härjal sarvist kohe. Ära lükka asju edasi või kuluta aega "soojendamistegevustele" nagu veebis surfamine, blogid, uudised jms.

Lugedes neid selgub, et see kõik on meile jba ammu teada. Sellegipoolest ei tee inimesed nii sageli eelpool kirjeldatud ja tulemused on nadid tulema.

Blogi on juulis ja augusti alguses väikesel suvepuhkusel, mistõttu postitame siia veidi harvemini aga päris tühjaks loodetavasti see nüüd ka ei jää.

UKs avati jälle üks stardikapitali jagav võistlus. Kõik võivad sinna on ideid esitada ning stardiraha on 780 000 krooni, mille vastu on vaja loovutada osalust 10%.

Viimasel ajal on Eruoopas kõvasti hakatud tegelema startupide aitamisega. Eriti sai see hoo sisse peale Skype üliedukat müüki, kuid väiksemaid häid diile on siinpool ookeani varemgi tehtud. Väike ülevaade, et miks euroopa startupidel peaks vähemalt sama hästi minema kui USA omadel.



Kuna Seedcampi asutajate tuttavate hulgas on eestlasi, siis oodatakse sinna väga ka Eesti ideid.

Selleks korraks on JCI BBP edukalt läbi...

Suured tänud osalejatele ning toetajatele ja žüriile.

Küsisime ka suurtoetaja Ülemiste City juhataja ning JCI BBP žüriiliikme Gunnar Kobini käest, et kuidas talle konkurss meeldis ning mida ta meile järgmiseks aastaks soovitab.

1. Kuidas algas Teie koostöö Best Business Plan projekti ja JCI-ga?
[Gunnar Kobin Ülemiste City] Vestlustel ühe juhtiva IT ettevõttega sündisid kontaktid JCI juhtidega, millest arenes välja osalemine äriplaani konkursi žüriis.

2. Mida pidasite projekti juures huvitavaks ning mis ajendas kaasa lööma?
[Gunnar Kobin Ülemiste City] Ülemiste City tahaks olla noortele toeks oma ideede realiseerimisel ja seetõttu tundus meile loogiline, et võiksime jagada oma kogemusi ka äriplaanide hindamisel

3. Kuidas jäite rahule tänavuse konkursiga ning milliseid näpunäiteid jagaksite tulevastele osalejatele ja projektijuhile?
[Gunnar Kobin Ülemiste City] Konkurssi peamine probleem on osalejate nõrk ettevalmistus äriplaanide kirjutamisel. Noori tuleks juhendada, et nende ideed saaksid piisavalt hästi esitletud ning esitlemise taha ei jääks hea idee realiseerumine.

4. Milline on Ülemiste City visioon ja tulevikuplaanid?
[Gunnar Kobin Ülemiste City] Ülemiste City visioon on luua inspireeriv keskkond innovaatilistele inimestele, kes töötavad Tarka Äri tegevates ettevõtetes. Ja Targa Äri ettevõtted on need, kes hindavad teadmisi ning rajavad oma äritegevuse teadmiste ja kogemuste ekspluateerimisele. Meie plaan on saada juhtivaks ettevõtluskeskkonnaks Eestis ja meelitada selle keskkonnaga Eestisse innovaatilisi inimesi ka välismaalt.

JCI BBP 2007 konkurssi tulemused teada!

Seekord esitati äriplaane väga erinevatest valdkondadest, alustades öko valdkonnast ja meelelahutusest ning lõpetatades portaalide ja keeruliste IT-lahendustega.

Žürii valis välja kolm parimat esitatud äriplaani. Kirjutan siia kolme võitja nimed paremus järjestuses:

1. Anto Liivat
2. Ann Rosenthal
3. Peep Küngas

PALJU ÕNNE!

Lohutusauhinna (nädal aega tasuta Inshcape Motorsi autoga suvel ringisõita) loosime välja hiljem.

Püüdsime suurest suvest kinni ka võitja Anto ning rääkisime veidi juttu...

* Miks otsustasid esitada oma plaani konkursile?

Mälumänguportaali loomise mõtet tutvustasid mulle JCI liikmed Olev Rei ja Eva Truuverk ning küsisid, kas sooviksin ideega kaasa tulla. Äriplaani ei koostanud ma konkreetselt JCI konkursi tarbeks, see oli juba varem valmis, kuid JCI konkurss juhtus toimuma just sobival ajal, mistõttu mõtlesin, et miks ka mitte proovida. Samuti pidasin konkurssi heaks võimaluseks saada ettevõtlusega seotud inimestelt väärtuslikku tagasisidet ning nö testida ekspertide turmtules äriidee vettpidavust.

* Kas sa kirjeldaks ühe lausega oma esitatud äri mõtet?

Mälumäng on end televisioonis tõestanud kui üks maailma populaarsemaid meelelahutuse vorme, kuid internet neelab iga päevaga üha enam traditsiooniliste kommunikatsioonimeediumite kliente, nüüd on järjekord mälumängu käes.

* Mida sa sooviksid, et äriplaani konkurssi korraldamisel oleks teisiti?

Usun, et osalejatel oleks kindlasti kasu võimalusest äriplaani enne lõplikku esitamist züriile presenteerida, et saada esmast tagasisidet plaani lõplikuks vormistamiseks.

* Kaua oled olnud JCI liige või kui sa ei ole, kas nüüd plaanis astuda?

Ei ole JCI liige, kuid iga päevaga muutub liikmeks astumise mõte mulle sümpaatsemaks. Just inimesed kujundavad organisatsiooni näo ja minu senised kokkupuuted JCI liikmetega on olnud eranditult positiivsed.

* Miks oled valinud ettevõtja tee? On see raske? Mida soovitad teistele?

Olen enamiku oma tööelust tegutsenud ettevõtjana, nii ka täna. Ettevõtlusalast tegevust täiendab akadeemiline töö. Hindan inimestes iseseisvust, vastutusvõimet ja edasipüüdlikkust - ettevõtlus on elustiil - see ei sobi, ega peagi kõigile sobima, kuid minule ei sobi kaheksast viieni
töötamine. Kui Jaanus küsib pisut enne kaheksat õhtul viis asjalikku küsimust, millele palub hiljemalt hommikuks vastuseid, siis need vastused ta ka saab - isegi, kui selleks tuleb mereäärsest saunast välja ronida ja kahekümne kilomeetri kaugusele sõbra juurde internetiühendust nuiama sõita.
Tulemused loevad - second place is not an option.

Ideed, mis muudavad elu paremaks

2. mail kirjutasime siin blogis Elu paremaks muutmise konkursist.

Tänaseks on voorud peetud ning auhinnaraha jagatud.

Tööd on välja pandud virtuaalnäitusena Disainiaasta kodulehel www.disainiaasta.ee

Konkursile saabunud töödest avati näitus Uuskasutuskeskuse kaupluses UK Sisustus (asub Tallinnas Uus-Sadama 19-12).

Pildil on võidutöö "Osav helkur", mille autoriteks on Heiki Reinmann ja Veiko Tammjärv.

Auhinnaks 90 tuhat krooni.


Ilusat suve ja head ideedega tutvumist!

Täname esitajaid!

Täname kõiki, kes esitasid oma äriplaanid. Žürii vaatab need üle ja annab tagasisidet ning hinnangud hiljemalt 18.juuniks.
Võitjad kuulutame välja enne jaanipäeva.

Blogi jätkab ka peale võistlus oma tööd ja huviliste informeerimist.

Europe's Young Entrepreneurs 2007

Ajakiri BusinessWeek on valimas parimat 2007 aasta noort ettevõtjat - ehk siis konkurss Europe's Young Entrepreneurs 2007.

Ja sinna on nominendina jõudnud ka 2 noort tegijat ettevõtjat Eestist - Karoli Hindriks ja Sten Saar!


It's a good thing Karoli Hindriks makes hats: She wears a lot of them. She's the country manager for MTV in Estonia, a student at the Estonian Business School, an elected city council member in her hometown of Pärnu—and she's been an entrepreneur for more than five years. While still in high school, Hindriks started making fashionable knitted hats and gloves out of reflective material. She initially sold them through a company that her father owns, but in 2002 went into business for herself.

Karolist pikemalt siin.

What began as a high school class project has turned into a multinational business for Estonian university student Sten Saar. While participating in a Junior Achievement-Young Enterprise program at their high school in 2003, Saar and three classmates set up a business selling a seemingly mundane product: spiral notebooks. But the notebooks, featuring distinctive designs of mathematics and physics formulas on the inside covers, were an instant hit, with sales reaching $4,000 during the first year.


Stenist pikemalt siin.

Võtkem noortest tegusatest eeskuju!
:)

Suhelge oma klientidega !

Olen viimasel ajal kohtunud mitmete startupidega ning kuulanud nende presentatsioone ja ideid. Minu arust tore kuulata inimestega on inspireeritud uutest äriideedest. Sellegi poolest on mul neile kõigile üks oluline nõuanne, mida kahjuks nii vähesed järgivad. Seda kipuvad vältima lisaks startupidele ja olemasolevad firmad :(

Soovitus: SUHELGE OMA KLIENTIDEGA! Uurige, mida nad tegelikult vajavad, mis neid tegelikult segab ja kuidas nad tahaksid, et neid teenindatakse. Kohtuge nendega ja rääkige nendega. Liialt alahinnatakse seda.

Selle ilmestamiseks on üks hea video:

The Break Up
Uploaded by geertdesager

Turundus

Turundus on teema, mis igapäevaselt peas kummitab. Ilmselt paljudel ettevõtjatel.
Turunduse alla mahub ka näiteks JCI matriklisse reklaami ostmine - Mind4Mindi oma näiteks on just hetkel kujunduses :)

Uue aja turnudus on Eturundus.
Eturundusega tegelevad Eestis tugevalt altex ja Sevenline.

Tean ise hästi altexi asutajat Robin Gurney'd ja olen ka tema juures ühetunnisel tasuta konsultatsioonil käinud. Soovitan!

Omaltpoolt soovitan lugeda tänast Jüri Saare postitust ja visata aegajalt pilk peale ka altexi blogile, mille fookus on just Eturunduse uudiste ja tööriistade kajastamisel/tutvustamisel.

Hinnastrateegia

Mul on hea meel, et Ülemiste Inkubaatori juhataja Jüri Saar asjalikke lugusid kirjutab.
Lugesin just hinnastrateegia postitust ja soovitan seda ka BBP blogi lugejatele.

Varem või hiljem on iga ettevõtja sunnitud enda tootele või teenusele hinna määrama. Võimalusi on enda tootele sobivaim hind leida on mitmeid - alustades kuludepõhisest lähenemisest ja lõpetades konkurentide hindade järgi orienteerumisega. Ainuõiget lähenemist hinna määramisel pole, sest väga palju sõltub sellest, mida ettevõtte lõppude lõpuks ikkagi müüa soovib.

Kahjuks lõppeb paljude alustavate ettevõtjate jaoks hinnastrateegia sellega, et hindu aeg ajalt korrigeeritakse lähtuvalt kuludest või sellest, mida konkurendid parajasti teevad, kuid hinnapoliitikat ega strateegiat täiendavalt üle vaatama ei kiputa. Tegelikult peaks iga ettevõtja pidevalt mõtlema sellele, kuidas enda tootevalikut uuendada ja täiendada ning kuidas hindadega eristada neid tarbijaid, kes on valmis rohkem maksma nendest, kellele täiendav lisandväärtus ei pruugi eriti korda minna.

Pikemalt "Erineva maksevalmidusega klientide kaasamisest - hinnastrateegia"

Äriplaanide eelregistreerimine!

Kõik huvilised, kel on plaanis esitada oma äriplaan. Palun registreerige oma soov saates ekiri Jaanusele, jaanus.tamm@gmail.com.

Eelregistreerimise alusel saame koostada äriplaanide esitlemise ajakava.

Kas hea ettevõte on hea?

Mille järgi hea ettevõte on hea või mõni teine ettevõte halb? Phil Rosenzweig kirjutab raamatus The Halo Effect, et ettevõtte headust otsustatakse täiesti väära baasi alusel, mis kuidagi ei võimalda tegelikke järeldusi teha.

Rosenzweig toob välja, et ideaalvalemeid, mida sageli lubavada igasugused äriraamatud, ei ole olemas. Keskkond on pidevalt muutuv, mistõttu läbikukkumiskindlat strateegiat pole kusagil. Seda isegi siis, kui eelnevalt on tegeletud põhjalikult erinevate ettevõtete analüüsimisega.

Põhjus selles, et edukuse toonud otsused on tehtud ebakindlates oludes ning neid on mõjutanud ka väljaspool inimese või ettevõtte kontrolli olevad tegurid. Tulenevalt pidevast konkurentsist ei pruugi ka head otsused viia heade tulemusteni. Väärotsus võib aga tuua suurt kasu, sest väliskeskkond muutus. Seetõttu tuleks strateegilistel juhtidel mõelda selgelt ning vaadata millise kvaliteediga otsus on sündinud.

Ainult kasumis ettevõte on hea?
Kõige olulisem viga ettevõtete analüüsil on aga Rosenzweigi järgi ettevõtte halo, mis räägib tendentsist teha spetsiifilisi järeldusi üldmulje põhjal. Kuidas see kajastub ettevõtluses? Kui kujutada ettevõtet, millel läheb hästi – käive kasvab, kasum samuti, siis sellest on lihtne järeldada, et ettevõttel on hea strateegia, visionäärist juht, motiveeritud töötajad, hea klienditeenindus, elav kultuur ja nii edasi ja edasi.

Kui aga ettevõtet tabab äkitselt langus – müük väheneb, kasum muutub kahjumiks, järeldavad inimesed meelsasti, et strateegias läks midagi valesti, töötajad pole firmast huvitatud, klientidega käiakse halvasti ümber, firmakultuur on kliendivaenulik ja nii edasi.

Tegelikult pole aga midagi muutunud – lihtsalt ettevõtte majandustulemused mõjutavad üldist muljet, nende alusel antakse hinnang ka strateegiale, juhtidele, töötajatele, kultuurile ja muudele elementidele.

Rosenzweig toob näiteks Cisco, mis 1990. aastate lõpus kasvas ülikiiresti. Kõik ülistasid ettevõtte tegevust. Kui mull lõhkes, tegid samad inimesed teistpidiseid järeldusi, ehkki lähemal uurimisel polnud firmas mitte midagi muutunud. Firma tegi hoopis suuri ümberkorraldusi, mis võimaldasid taas tõusta kasumisse.

Sama lugu oli ABBga – kui ettevõttel läks hästi oli strateegia, juhid tunnustatud, kui mitte, oli selles kõik valesti, ehkki tegelikult polnud ettevõttes muutusi olnud.

Pikemalt leiab samal teemal ka maikuu Postimees Otsustajast.

Elu paremaks muutmise konkurss

Tervitused kõigile ettevõtlushuvilistele, kes käesolevat JCI Best Business Plan blogi loevad.

Olen Kaido Irval, JCI Toompea liige ja ettevõtja. Side minu ja BBP konkursi vahel on päris tugev - osalesin oma äriplaaniga sellel konkursil 2003 aastal. Ja sellest oma äriplaanist sündis ettevõte Mind4Mind (Mind For Mind OÜ), mis on välja kasvanud JCI'st ja saanud väga tugevat inspiratsiooni JCI koolitustest.


Käesolev on siia blogisse minu esimene postitus ja kutsun kõiki lugejaid osalema Elu paremaks muutmise konkursil!

Konkursi algatasid Eesti Kunstiakadeemia ja Disaini Innovatsioonikeskus.

Oodatakse kõikvõimalikke lahendusi - olgu siis igapäevatoimetuste hõlbustamiseks või mastaapsete protsesside põhjapanevaks ümberkorralduseks. Iga osaleja võib esitada ka mitu ideed.

Tööde vormistus on suhteliselt vaba, oluline on hindajatele oma idee parimal võimalikul moel mõistetavaks teha. Kohustuslik on esitada idee lühikirjeldus selges eesti keeles pikkusega mitte üle 1000 tähemärgi. Kaalu täiendavad kirjeldused, maketid ja visualiseeringud. Parimaid töid saab vaadata näitusel eeloleval suvel.

Auhinnaks on 100 000 krooni ja ideede esitamise tähtajaks on 14. mai 2007.

Lisaiinfo konkursi kohta.

Mida meil on midagi õppida Aasia ettevõtjatelt?

Olin teisipäeval lõunaseminaril, kus räägiti ettevõtlusest Aasias. Kohal oli INSEAD ülikooli Aasia Campuse professor PATRICK TURNER.

Enamus ettekandest oli loomulikult Aasia riikide ettevõtluskliimast, edusammudest ning probleemidest ja väljakutsest. Samas leidsin, et mõned tõeterad, mis kehtivad kõikidel kontingentidel:
* ettevõtjaks ei pea sündima, aga samas osadel inimestel on paremad eeldused kui teistel; uuringud näitavad eeliseid inimestele, kelle peres on juba ettevõtjad või kes tunnevad mõnda; samuti suurendab ettevõtluse soovi ja hakkamasaamist kõrgharidus
* ettevõtte algfaasis on kõige suurem vara SINU NETWORK
* alusta võimalikult vara ning kiire eduga - ära jää passima
* ole realistlik karmi tegelikkuse suhtes ning minimeeri raha põletamise aega ja summasid vaid leia kohe teenimise allikad
* otsi strateegilist raha (koos sidemete, inimeste, mentorite ja teadmistega) mitte lihtsalt palju ("lolli") raha
* väldi VC nii kaua kui võimalik
* kui plaanid IPO või starteegilist investorit kaasata, siis selleks, et hankida lisakapitali kiiremaks kasvuks või laienemiseks mitte kiiresti rikastumiseks

Meie Eesti ettevõtjatele ja JCI alustavatele äridele soovitas olla rohkem enesekindel!

Netis leidsin veel tema artiklid, kus teda nimetatakse murphy juhtimisguruks. Tema jutlustab seda, et alustavatel firmadel läheb kõik viltu, mis vähegi minna saab aga sellegi poolest peab hakkama saama ja selleks valmis olema (nii palju kui võimalik).

Tere tulemast!

Kui Sul tekkis soov esitada oma äriplaan meie konkurssile, siis palun kirjuta meile ning eelregistreeri end, et me saaksime Sinuga arvestada. Kirjuta minule jaanus.tamm@gmail.com. Esitamise tähtaeg on 1.06.2007, sest võitja peab minema juulis juba JCI Global Business Plan võistlusele.

Vead, mis kaasnevad esimeste sammudega.

Mõtlesin lugejatega jagada artiklit, mis käib alustavate firmade tüüpilisemate vigade kohta. Tegemist on suhteliselt triviaalsete asjadega, kui kunagi pole paha need siiski veelkord üle kirjutada.

Niisiis, suuremad eksimused, mida sina saad vältida esimestel sammudel (ja ka edaspidi):

a) Ei hoolita ega väärtustat töötajaid, sest ollakse "suur" omanik ja tekib veider omanikusündroom.

b) Värbamisprotsess, mille käigus palgatakse väikefirmasse sobimatu suhtumise ja oskustega töötajaid.

c) Tagasiside andmise ja küsimise puudumine võib põhjustada meeskondades uskumatult võimatu töökeskkonna ning tulemused langevad ja meeskonnad lagunevad.

d) Räägitakse liiga vähe ettevõtte mõttest ja visioonist. Väiksemas kollektiivis, eriti alguses, on vaja pidevalt rääkida, et mis kokku on tuldud ja miks seda tehakse, sest alguses on ju raske ja entusiasm kipub ikka aegajalt langema.

e) Ei tehta turundust. Seetõttu kannatab nõudluse pool, kliendi vajaduste uurimine ning lõpuks hakkab kannatama ka müügimeeskonna töö, sest puudub konkreetne kliendile arusaadav sõnum ja eristumine konkurentidest.

f) Ellujäämise kurss. Tihti tiksutakse nullis olekus ega julgeta võtta riski müügimahu kasvatamiseks, tootearenduseks või teenuse kvaliteedi tõstmiseks, sest see võib vähendada niigi madalat kasumlikkust. Selle vastu aitab korraliku fokuseeritud muudatusplaani olemasolu ja korralik ettevalmistus ning kiire elluviimine. Elu ja surma piiril vaakuv nullis ettevõte pole sugugi rohkem väärt kui ebaõnnestunud firma.

Mis te arvate sellest? On midagi lisada?

Sinu esimene klient määrab palju!

Alustades uut ettevõtet on olulisemaks varaks kliendid. Samas on alati oht sattuda vale kliendi otsa. Eriti alguses, mis olukorras iga klient on väga vajalik. tegelikult on väga oluline klienti valida, et just see õige ja sobiv satuks. Kliendiks peab olema kasu ka järgmiste klientide leidmisel ning loomulikult peab suutma esimeste klientide vajadused rahuldada ja eesmärgid täita.

Sattusin üleile ühe artikli peale, kus anti näpunäited, kuidas saada aru, kas klient on see õige ning kuidas siis sobimatust vabaneda. Toon siin ära olulised punktid ning detailset sisu saab lugeda juba originaalartiklist.

1) Ära kunagi allkirjasta lepingud, mida sa tead, et ei suuda ärateha.

2) Kui olukord muutub imelikuks ja klient ei maksa enam töö eest.

3) Kui klient kogu aeg hilineb - nii kohtumistele, oma tähtaegadega ega helista sulle tagasi.

4) Nad valetavad sulle ja "unustavad" osad olulised detailid rääkimata, mida sa tööd tegema hakates alles märkad ning nad selle eest maksta ei taha.

5) Kui sinu tegelik klient on sinu kliendi klient. See on sama, mis telefoni mängu mängida! Parem otsi ise see lõppklient ja tee otse tööd.

6) Pidevalt soovivad muuta lepingutingimusi ja sisu.

7) Räägivad ühte aga tahavad teist. isegi kui nad kogu su töö (ehk pendeldamise) kinni maksavad on see päeva lõpuks väga frustreeriv ning väistav ega reelgina vaeva väärt.

Seega, jälgi neid punkte ning dokumenteeri kogu aeg kliendiprotsessi ja suhtlust. Sellisel juhul on sul alati võimalus uurida, et mis toimub ja kaista end ning vajadusel lõpetada suhe.

Nõuanded noorele ettevõtjale

JCI Tallinn korraldab 26.04.2007 seminari, kus juristid annavad nõuandeid alustavatele ettevõtetele.

Täpsem kava ja sisu saab vaadata www.jci.ee kodulehelt. Vajalik on eelregistreerimine.

Konkurssi auhinnad

Konkurssi auhinnad on:
1# starditoetus 25 000 krooni Ülemiste City'ilt
2# nutitelefon ja 1000 krooni tasuta teenuseid Elisalt
3# arvuti Sonexilt.

Lohutusauhinnaks on Inchcape Motorsilt auto nädalaks ajaks kasutamine vabalt valitud ajal.
Erinevaid väiksemaid meeneid jagub kõigile osalejatele.

Täname kõiki toetajaid ja koostööpartnereid:

Kui sa veel mõtled...

... kas ettevõtlus on ikka sinu jaoks. Sellisel juhul soovitan korra maha istuda ja järele mõelda, sest see erineb igapäevasest palgatööst väga palju.

Leidsin ühe mehe, kelle e-raamatu lugemine aitaks sul õigele järeldusele jõuda. Sama mees, Geoff Burch, kas ka täna Sampo Liidrite Foorumil.

Raamatut saab lugeda siit ja see on täitsa tasuta ebook.

Millised ettevõtted leiavad töötajaid

Talendikaid inimesi huvitavad suured väljakutsed ja suured eesmärgid. Suured eesmärgid võivad tähendada nii suurt tulu kui ka suuri tegusid.

Talendikad inimesed, keda igaüks tahab enda juurde tööle võtta, soovivad minna koos võitjatega. Samamoodi on neil oluline lööklause suur risk, suur tulu. Sellele vastu võtvad inimesed tahavad suurt väljakutset ja seda täita - risk on suur, kuid tasu samuti, ka karjääri saab teha kiiresti.

Neile meeldib ka võimalus töötada väikeses firmas. Väike firma, mis samas võib tegelikult olla suure firma osa. Suur ettevõtte suudab pakkuda märksa paremat ja kõrgemal tasemel koolitust.

Samuti meeldib nendele maailmapäästmine. See huvitab inimesi, kes tahavad töötada ettevõttes millel on inspireeriv missioon ja mis pakuvad põneva väljakutse seda ka ellu viia. Siin on palju firmasid alates farmaatsiast kuni infotööstuseni.

Ja viimane grupp on elustiil – ettevõtted, mis pakuvad töötajale paindlikkust ja elustiiliga kaasnevat tulu - näiteks sobivat asukohta, et inimene saab elada meeldivas ümbruses.

Seega on ettevõtja elu üha keerulisem – kuidas saada tegusad inimesed enda juurde. Võib küll ütelda, et investeerime masinatesse ja tõstame tööviljakust või loome parema strateegia.

Konkurendid on võimelised strateegia kopeerima hetkega, masinad võivad osta nemadki. Või nagu on ütelnud 24-miljardi dollarilise käibega Honeywelli juht Larry Bossidy: „Päeva lõpuks panustame ikkagi inimestele, mitte strateegiatele.”

Kuidas saada oma ideele rahastaja tähelepanu?

Guy Kawasaki on oma blogis kirjutanud ühe huvitava jutu, et kuidas äratada investorites tähelepanu ning tekitada neis huvi investeerida sinu äriideesse. Eriti juhul, kui oled tudeng ning leiutad midagi tehnoloogilist.

Mõned olulisemad punktid:
1) loo kontaktid partner-levelil advokaadifirmaga, kes on varem teenindanud riskikapitaliste, sest lisaks nende nõuandele (mis peab olema parim), sa otsid tegelikult ka kontakte
2) hangi endale õppejõu soovitus
3) otsi üles riskikapitalistide poolt juba (edukalt) investeeritud firma asutaja, ning korralda tema soovitus
4) näita edu; uue toote puhul prototüübist huvitatuid või veebikeskkonnal kasutajaid või juba kliente, kes maksavad teenuse eest
5) mine õige VC juurde ehk nende juurde, kes sinu valdkonnaga tegelevad
6) tee lühike idee või firma tutvustus:
- mida firma teeb?
- mis probleemi lahendab?
- mida erilist on sinu tehnoloogias/marketingis/sidemetes/teadmises?
- kes sa või meeskond on?
7) lõpetuseks asjad, mida ei tohi teha:
* saata presentatsioone
* kasutada palju sõna "patenteeritud" oma tutvustavates tekstides
* väita, et oled miljardi-potentsiaaliga turul
* koostada "hulle" finantsprojektsioone
* hoobelda oma MBA kraadi üle
* mainida, et õik suuremad VC on sinu ideest huvitatud (aga millegipärast sa pole neid tahtnud!)

Loomulikult soovitan seda lugeda tema blogist ise koos tema täiendustega. Tasub vaadata ka artikli kommentaare, kus on mõned head viited.

Äriplaanikonkurssi seminarid enne juunit (Updated!)

Korraldame enne konkurssi lõpptähtaega veel mõned seminarid. Kõik seminarid toimuvad Reval Hotelsi poolt pakutud seminariruumides. Osalmise registreerimiseks palun kirjuta jaanus.tamm@gmail.com.

Tulevad seminarid:
* Intellektuaalne omand ja kaitse, kaubamärk (mais, räägib ja näiteid toob Mart Koppel)

* Mida rahastajad (VC jt) hindavad? Startup edulood asutajatelt, küsimused-vastused. (mais, täpne kuupäev täpsustamisel)

* Kuidas presenteerida äriplaani? Mis asi on liftikõne? (mais, täpne kuupäev täpsustamisel)

Juba toimunud seminaride materjale saab laadida alla meie blogist.

Kui Sa oled esimese 10 kiirema registreerunu seas, siis avaneb sul võimalus oma äriplaan presenteerida züriile mai viimasel nädalal. Parimad valitakse aga juuni alguses.

Soovitame: intellektuaalomandi seminari

27.aprillil toimub tasuta seminar:

„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja intellektuaalomand“.

Kuna seminar on tasuta, siis soovitame seda kõigil huvilistel minna kuulama. Üritus toimub City Hotel Portuse konverentsikeskus, Uus-Sadama 23, Tallinn. BBP raamesplaanime teha ka enne aprilli 2h lühiseminari teemal, et mis on patent ja milleks see vajalik, kui poleaega tervet päeva seminaril olla.

Seminari korraldajaks on Eesti Patendiamet.

Kes on USA edukad noored ettevõtjad?

Businessweek valib iga aasta välja USA kõige edukamad noored tehnoloogiaga seotud ettevõtjad, kes on nooremad kui 30 aastat.

Seekord võidutseid veebitehnoloogiad, sotsiaalvõrgustike uurijad ja muusikaga seotud projektid.

"This year's hot areas include social networking, digital music, and Web applications. Others are on the cutting-edge of chips, and one is building a better flat-panel display."

Kes olid Eestis edukamad ja säravamad alla 30-aastased ettevõtjad? Kirjuta meile, mida sina sellest arvad!

Kust saada investorit?

Peaaegu igal alustaval firmal tekib korra mõte, et kust leida investorit, kes investeeriks ideesse raha. Lihtsam viis on vajaminev raha küsida sugulastelt, pereliikmetelt või tuttavatelt, kuid alati ei pruugi olla neil anda või ei saa nad ideest aru. Lisaks on teada ka kõnekäänd, et parim viis sõbrast lahti saada on talle raha laenata (või uude "geniaalsesse äriideesse" investeerida).


Eestis pole täna sellist kohta, kus alustavad firmad ja stardi-investorid saaksid kokku või kus ideed leiaksid rahastamise. Selle töö teevad ära investeerimispangad, aga erainvestoriteni see info täna ei jõua, kui sa just ei tunne mõnda investeerimispankurit.

See-eest on olemas sellised portaale Euroopas, kus saab oma uue äriidee jaoks nõu ja investeeringut küsida. Kuulda on, et lähiajal tuleb ka siia kanti selliseid.

USAs muidugi on tehtud lausa lehekülg, kus on erinevate firmade ja investorite vahelised suhted kaardistatud ning neid on võimalik vaadata graafiliselt. Näide eelmisel aastal raketina Google rüppe tõusnud YouTube seostest:
Kirjuta meile, kuidas sina oled leidnud oma uuele äriideele investori.

Suur või väike ettevõte

Alati on küsimus, millises ettevõttes on parem töötada – kas endale või väikesele seltskonnale kuuluvas väikeses või tundmatutele aktsionäridele kuuluvas suures?

Mõlemas võib olla huvitav. Suured ettevõtted on üha enam hakanud firmat kujundama väikeste järgi, tekitades kergemini haaratavaid üksuseid, mis kuuluvad suurde gruppi. Nooremale inimesele võivad need ettevõtted võimaldada ka märksa suuremat vastutust kui seda saavad väikesed firmad. Nii võib 30 aastane olla suures ettevõttes vastutav paarsada miljonit käivet teeniva üksuse eest, väikses ei saa seda kunagi. Samuti on rohkem vabu ametikohti, mis tähendab võimalust juhioskuste arendamiseks.

Kõige parem on vist siis kui oma väike firma on kasvanud suureks?

Kumb on tähtsam, ostja või müüja?

Tuntud 80:20 reegel võib küll ütelda, et 80 protsenti kasumist tuleb 20 protsendilt klientidest, kuid mis toimub sel juhul kui ettevõte vaid vahendab ning tasu maksab üks pool.

Värskes HBS Working Knowledge artiklis küsitakse, et kui näiteks oksjoneid korraldaval ettevõttel maksavad korraldajale tasu vaid müüjad, ostjad ei maksa midagi, siis kui palju on väärt ostja. Kas üks müüja on väärt neli ostjat või ühe ostja?

Asja uurinud HBS professor Sunil Gupta nimetab kliente, kelle väärtust on raske arvutada, kuid keda on tarvis, „tasuta” klientideks.

Klientide väärtuse arvutamine on oluline näiteks oksjoneid korraldavatele ettevõtetele. Kuhu suunata oma turunduseelarve uute klientide köitmiseks, kas leiad uusi ostjad või müüjaid ja kui palju olla valmis nende leidmise eest maksma?

Gupta tegeleb valdkonnaga, mida nimetatakse kahepoolseteks (double-sided või ka multi-sided markets), kus kaks erinevat sihtgruppi loovad tegelikult üksteisele väärtust. Traditsioonilistes kliendiväärtuse mudeleis klientide omavahelise suhtlemisega ei arvestata.

Intervjuus Guptaga tõi artikkel välja, et näiteks EBay saab kogu oma tulu müüjatelt. Ostjad ei anna mingit kasumit. Samas ostjateta poleks müüjaid. Oma töös on Gupta modelleerinud selliseid kaudseid võrgustikke. Võrgustikus olevate klientide väärtus kasvab koos ettevõtte suuruse kasvuga, teatud hetkest, kui kriitiline mass on saavutatud, on mõju väiksem.

Suurim kasu sellest tööst on näiteks EBayl või töövahendusfirmal Monster.com – kui palju nad võiksid olla valmis maksta selle eest, et leida täiendav ostja või tööotsija?

Gupta kinnitusel on seni kõige üllatavamaks olnud, et üks täiendav ostja on sisuliselt sama palju väärt kui üks täiendav ostja isegi kui müüjaid on ostjatest neli korda rohkem.

Uus või vana idee?

Enamasti kiputakse uueks ja värskeks ideeks pidama midagi seniolematut ja täiesti uudset, viimastel aastatel on see nii olnud eelkõige IT-valdkonnas. Aga mitte ainult. Kasulikumakski võib osutuda mõni vana idee, mida on natuke kohendatud, täiendatud ja siis uuesti turule paisatud.

Tavaliselt seisneb idee modifitseerimise keskse teenuse muutmises. Võib-olla tahaksid teisiti teenindamist inimesed, kes varem ei saanud näiteks kalli hinna tõttu seda kasutada (Lähemalt võib lugeda C.K. Prahaladi raamatust The Fortune at the Bottom of the Pyramid). Kas saab näiteks kohendada toodet ennast või selle tarneahelat ja väärtuspakkumist (C.M Christianseni raamat The Innovators Dilemma, selle järjed) või liikuda hoopis täiesti avastamata turule (W. Chan Kim ja R. Mauborgne raamat Blue Ocean Strategy).

Ehk siis kui varem osutati sarnast teenust või müüdi toodet massidele, siis seda vajadusele vastavamaks muutes saab spetsialiseeruda väiksematele eri-(nevate) vajadustega kliendigruppidele.

Väiksemas riigis on piisavalt suure kliendibaasi leidmine küll keerukam, kuid laiemalt vaadates ikka. Näiteid võib aga leida siingi: rohenäppudele aianduskauplused, sporditoodete kauplused, elektroonika, disaintooted). Rusikareegel peitub siiski selles, et mida kallim on toode, seda otstarbekam on pakkuda nõustamist ja teenust just petsiaalsest kauplusest, millest tarbija teab leida nii toote kui vajaliku nõustamise.

Järjekordne JCI Ärifoorum toimus täna

Täna jagasid oma varasemaid ärikogemusi teistele Raivo Vare ning JCi Euroopa senati president 2007 Paal Aschjem. Postitan lähipäevil nende soovituste ja õpetuste kokkuvõtted ka siia.

Üritus toimus meie Äriplaani konkurssi toetaja Ülemiste City ruumides.

Seniks edu!

Odavus või kiirus

Oled ostnud endale köögilaua. Tahad selle juurde saada sobivaid toole. Otsustad, et homme on päev, mil paned kolm tundi kaubandusest toolide otsimisele.

Esimeses kaupluses teatatakse, et väljas on näidised ja kätte saab kolme nädala pärast, teises, et viie nädala pärast, kolmandas kulub juba pea kolm kuud. Mõnes poes on ehk midagi ka saada, aga need pole sobivad.

Sõna laud või toolid võib asendada peaaegu ükskama mis sõnaga. Olukord on sarnane.
Tootjad teevad kõike ettetellimise peale. Telli endale sobivais mõõtmeis, värvitoonis kaup ja saadki kätte sobiva. Kaup valmib suhteliselt odavalt, aega kulub kauem.

Kas pole naljakas, et ühest küljest on tarbija muutunud impulssiivsemaks. Kui tal tuleb mõte, et tal on mingit sarnast toodet vaja, tahab ta seda sisuliselt kohe, ta on kiiruse eest valmis isegi rohkem maksma. Teisalt pakuvad tootjad suuremat osa valikut vaid ettetellimise peale.
See pole nii vaid Eestis.

Kas siit kumab läbi äriidee?

Siis ma oleksin öövalvur

Hea kolleeg Elmo Puidet rääkis kord ühe loo:

Tehasesse tuli uus direktor, kes otsustas vallandada kõik kirjaoskamatud töötajad. Nende seas üks öövalvur, kes aastaid oli tehasel pimedal ajal pilku peal hoidnud. Ta oli kirjaoskamatu ja pidi lahkuma.

Esmalt läks ta koju. Mõtles, mida peale hakata. Kuna ta oma vabast ajast nagunii oli puunikerdamisega tegelenud, läks oma töökotta ja hakkas nikerdama. Tema kaupa taheti.
Paari kuu pärast palkas ta endale esimese abilise. Siis teise. Kolmanda. Ajaga kogunes neid abilisi juba nii palju, et igaüks tegeles omas kitsas valdkonnas.

Üks neist abilistest, raamatupidaja, vajas mõnedele dokumentidele allkirja. Ta püüdis ettevõtte juhti pidevalt tabada, kuid allkirja andmiseks oli see alati liiga hõivatud – kord oli tal peale allkirja küsimist tarvis minna kellegagi kohtuma, kord tuli kiiresti tehasesse joosta. Igal korral midagi tuli ette.

Allkirja oli aga vaja. Seetõttu püüdis raamatupidaja tehase juhi kolmenädalase tagaajamise järel oma kabinetis kinni ning soovis allkirja. Ettevõtte asutaja ja juht ei tahtnud seda anda. Puikles, tahtis, et keegi teine selle sinna kirjutaks. Mitte tema. Sest selle jaoks on ju inimesed olemas. Raamatupidaja käis peale. Lõpuks andiski asutaja talle järgi. Ja tegi kolm risti.

„Appi, te olete kirjaoskamatu!” hüüdis raamatupidaja.
„Nii see on,” tunnistas eduka ettevõtte juht mornilt.
„Nii suure ettevõtte juht,” lausus raamatupidaja: „mida te veel siis oleksite suutnud saavutada, kui te kirjaoskaja oleksite.”

„Siis ma oleksin öövalvur,” tunnistas juht.

Mulle see lühike lugu meeldib. Igaühel on omad nõrkused ja tugevused. Kuid seejuures võib nõrkus uues olukorras osutuda hoopis tugevuseks või edasitõukavaks jõuks.

Nii ka ettevõtlusega. Alguses on äriplaan, mis peas tiirutab, kuid mingil põhjusel paberile pole saanud. Las ta saab paberile ja lisandub veel stardirahagi JCIlt ja sponsoreilt.

Edasi öövalvurina?

Virtuaalsed töökeskkonnad alustavatele firmadele

Startivatel ettevõtetel pole tihti mõttekas teha suuri investeeringuid töökeskkonda või elektroonilistesse töövahenditesse. Vähemalt üritatakse selles osas kokkuhoida alguses. Samas on maailmas juba loodud üksjagu täitsa kasutatavaid ja tasuta lahendusi, mida paljud alustavad firmad igapäevaselt kasutavad, et juhtida oma virtuaalseid meeskondi ja tagada mobiilne töö. Tegemist on enamasti veebipõhiste rakendustega, mida saab kasutada üle interneti nii mobiilist kui laua- ja läptop-arvutist.


Mina igapäevaselt kasutan tööväliste projektide ja ajaplaneerimiseks mitmeid selliseid lahendusi. Google Calender on hea viis oma aega jagada JCI meeskondadega ning sõpradega. Skype multichat võimaldab olla kursis vabatahtlike projektide või muude algatustega. Projektijuhtimise vahendeid sai ka ükskord proovitud, ning see polnudki nii ebamugav.

Lisaks tänapäeval väljas juba ka Microsoftil soodsamad emali ja kontoritarkvara paketid ning rakendused alustavatele firmadele. USA-s saab näiteks juba Office Live teenuse nime all ka tarkvara rentida mitte enam osta. Sarnane teenus on olemas ka Goolge'il, mida saab vabalt Eestist kasutada, kuigi tunduvalt väiksema funktsionaalsusega kui tavaline Office.

Igatahes soovitan neid rakendusi proovida ja kasutada, kui võhegi võimalk, sest see annab kindlasti parema töötulemuse kui lihtsalt emailide teel püüda virtuaalseid meeskondi juhtida. Leidsin netist ka ühe artikli, mis kirjeldab

Intervjuu Šotimaa äriingliga JCI BBP konkursi jaoks

Kohtusin reedel ConnectEstonia miniseminaril Šotimaa business angel seltskonna figuuriga Nelson Grey`ga. Nelson rääkis, et kuidas hinnata ettevõtete väärtust ning eelkõige kuidas seda teha alustavate firmade puhul. Nelson on käinud ka varem Eestis ja siis räägib ta kuidas alustavaid firmasid finantseerida ja kuidas business angelid seda teevad.

Mul õnnestus JCI BBP konkurssil osaljete eest esitada mõned küsimused talle. Loodan, et sellest on kasu teile, kes te plaanite uusi ärisid alustada ja meie äriplaani konkurssil osaleda.

JT: Mis on kõige olulisemad asjad, mille peale mõelda, kui alustada uut äri ja selle tarvis kirjutada äriplaani?

NG: esimene küsimus on ikka "miks?". Uue äri alustaja peab endale aru andma, et miks ta seda tahab teha ja mis teda praegu ei motiveeri ja mis peaks tulevikus motiveerima hakkama. Teiseks tuleb arusaada, et kas plaanis on teha väike kohalik äri või midagi, mis on skaleeruv ja rahvusvahelise potentsiaaliga suurettevõtmine. Mastaabist sõltub juba, keda kaasata meeskonda ja keda rahastajatena. Loomulikult järgmisena peab ikka veenduma, et kas ideega üldse on võimalik raha teha. Selleks tuleb uurida potentsiaalseid kliente, mida nad vajavad, kas nad oleksid nõus uut toodet/teenust üldse ostma plaanitud hinnaga. Enne äriplaani kirjutamist soovitas Nelson läbimõelda, et kellele ja milleks äriplaani kirjutatakse. Näiteks investori jaoks peab see olema müügidokument ehk market focused sales document, samas tehes endale tegevuskava on see operational focused.

JT: Kellega ja kuidas rääkida oma äriideest , et seda ära ei kaaperdataks?

NG: (Nelson naerab köhaseguselt ja alustab). Esimene kellega rääkida on potentsiaalne klient. Samas rääkida tuleb ainult kasude keeles ehk benetifs. Sageli hakatakse aga rääkima kliendile, et kuidas seda probleemi plaanitakse lahendada -> tegelikult see ei huvita klienti ja siin paljastataksegi oma tulevane ärisaladus ehk väärtuslik idee. Kliendile ega ka potentsiaalsetele partneritele ja potentsiaalsetele meeskonna liikemetele pole vaja rääkida black box'i sisu, mis kogu magic'u ära teeb. (Nelson annab ühe huvitava mõtte) Kui sa ei suuda oma äriideed teistele arusaadavaks teha ilma musta kasti lahti seletamata, siis pole su ideega võimalik ka raha teenida. Ning see kehtib nii uue innovaatilise söögikoha või kõrgtehnoloogiliseseadme või veebi ja IT äris.

JT: Kes on alustava firma kõige olulisemad nõuandjad või partnerid?

NG: Reeglina on vaja kõigepealt müügimeest ning kõige parem, kui selleks on ärialustaja ise. Samas on ärisid, kus alguses on vaja nõustajaid, kes tagavad IP kaitse või ligipääs suurematele investoritele.

JT: Kas on mingit reeglit või nõuannet, et millal oleks kõige mõistlikum küsida raha?

NG: (see vastus tuleb kiirelt) Raha küsida nii hilja kui võimalik ning ainult vajalikeks asjadeks. Need, kes raha annavad, tahavad saada vastu tükikest su firmast ning nende tüki suurus sõltub sinu ettevõtte tuleviku väärtusest, mida investor saab exit'it tehes ehk su osalust maha müües. Kui raha küsima minna, siis endal peab oleme enne väga selge arusaam, et kuhu raha kulutatakse. Teiseks on alustaval firmal alati mõistlik küsida raha samm-sammult mitte korraga 5M kontole, vaid kõigepealt raha prototüübi jaoks, siis teise ja kolmanda ning esimese partii tootmiseks. (Miks?) sest kui kõik läheb hästi, siis firma väärtus kasvab ja järgmise raha küsimisel saab juba vähema osaluse eest rohkem raha. Teiseks jääb ebaõnnestumisel ka investorile rohkem raha ning sinu maine vähem rikutud. On ikka ju vahe, et kas sa oled see kutt, kes küsis 5m ja kulutas ära või küsis 0,5m ja esimest prototüüpi keegi ei tahtnud osta.

JT: Kas ettevõtlikel inmestel on teistest erinevad iseloomu omadused? Mis sinu arvates on need olulised omadused, milleta on raske ettevõtlusega tegeleda?

NG: Ettevõtja kõige olulisem omadus on müügivõime. Võime müüa ennast kui oma tooteid ja teenuseid. Vähem oluline pole enesekindlus ja eneseusk, mis võib teistele isegi vahel tunduda hullumeelsena. Liidriroll on oluline, sest alguses vaja kaasata erinevat seltskonda- töötajaid, partneried, kliente-et nood alguses järgiksid ja oleksid nõus toetama sinu äriideed.

JT: Nelson, sina oled olnud business angel juba pikka aega. Räägi, kes need inimesed on ja miks nad seda teevad?

NG: Äriinglid on inimesed, kel on vaba raha ning nad tahavad seda investeerida, aga samas pole neil selleks mingit suurt kohustust või karjuvat vajadust. Nad investeerivad oma isiklikku raha. Tihti pole nad superrikkad, vaid inimesed, kel on mõned miljonid vaba raha. Nende inimese jaoks on oluline, et nad saaksid investeeritavasse firmasse anda ka muud lisaväärtust peale raha, näiteks mentorlus, sidemed, varasem oma töökogemus. Šotimaal on üle 18 äriinglite klubi, kus ühes klubis käib koos 4-40 inimest. Äriinglid suhtlevad väga palju omavahel ja neil on oma network ning nad tavaliselt investeerivad ka koos, et maandada riske ja suurendada loodavat väärtust.

JT: Kui palju äriplaane saab üks äriingel aastas? Näiteks sina.

NG: Mina hetkel aktiivselt investeerimisprojekte ei otsi. Aitasin paari firmat mitu aastat, ühte 13 ja teist 6 aastat, ning need said edukalt IPO'tatud UK alternatiivbörsil. Nüüd käin ja õpetan teisi, kuidas luua äriinglite klubisid ja investeerimisvõrgustike Shotimaa näitel. Eile just käisin Lätis sealset kahte loodavat klubi koolitamas. Seega mina eriti neid ei saa. Olulisem info on selles, et 5% esitatud äriplaanidest saab vaid rahastamise. Äringlid töötavad ka soovituste kaudu. Kui saata lihtsalt kellelegi emailiga äriplaan, siis reeglina jääb see investeeringuta. Äriinglile tuleb saata väga hea müügi äriplaan, sest kohtumise otsustab ta esmamulje järgi ehk executive summary alusel. Tegelikult on nii, et inglid investeerivad reeglina teatud kindlatesse valdkondadesse, mitte kõikidesse, mistõttu on väga oluline teada, et kas see investor, kellele saadad äriplaani, üldse sellisesse majandusharusse või ideedesse investeerib. Šotimaal äriinglid on reelgina oma raha teeninud vanast majandusest, mistõttu ei tea nad uuest majandusest ja tehnoloogiast midagi ning on pigem ettevaatlikud.

JT: Miks on üldse äriingleid vaja?

NG: Alustavatesse firmadesse ei investeeriks keegi teine, sest pankade jaoks on nood liiga riskantsed ja VC jaoks jällegi liiga väiksed.

JT: Sa rääkisid oma tänases ettekandes UK alternatiivbörsist. Eesti plaanib ka selle lähiajal avada. Kuidas sa kirjeldad alternatiivbörssi, kui võimalust kaasata alustavale, kasvavale firmale raha oma kogemustest?

NG: (raputab pead) Minu arvates on see liiga riskantne ettevõtja jaoks. Näiteks alguses ei tohi teatud aja jooksul asutaja firma aktisaid müüa, mistõttu jääb ta sinna lukku ega saa oma loodud värtust rahaks teha. Sealsetel turgudel pole likviidsust, mistõttu aktisa hind liigub iga väikse asja peale ning tihedamini allapoole. Börsile mineku hetkest on kogu tegevus avalik. Noortel firmadel on ikka raskusi oma toodete turustamisega, mistõttu need turud reeglina reageerivad üle. Näiteks, kui firmal läheb uue toote turule toomine aeglasemalt, siis on lihtne tavainvestoreid laua taha kutsuda ja rääkida, et läheb veidi kauem aega ja oleks vaja veel raha. Samas börsil saadab selline sõnum või jutt aktsiahinna vabalangusse. Ma arvan, et liiga tihti minnakse sealt raha küsima liiga vara. Igatahes kui vähegi võimalik, siis ei soovita.

JT: Kuidas aktiviseerida ja suurendada Eesti äriinglite võrgustiku?

NG: Ma peaksin teid koolitama nagu lätlasi (ja naerab laginal). Tegelikult on vaja luua väiksed grupid ja siis tegelikult küsida riigilt ka tuge, sest ega äriinglid ei pea oma rahaga riskima hulludesse või uutesse äriideedesse investeerides. Vähemalt niimoodi on tehtud Šotimaal ja see andis meil tulemusi.

JT: Kas Eesti peaks keskenduma uute innovaatiliste äride loomisel mõnele kindlale tehnoloogiale või suunale?

NG: Kuidas seda üldse hinnata? Kes teab, mis on 10 või 15 aasta pärast oluline? Seetõttu peaks pigem proovima nii paljudesse erinevatesse ideedesse ja valdkondadesse investeerida, kui võimalik, sest mõni võib lendama hakata. Need, kes tänaseid suundi määravad on arvatavasti hääekad ja tugevad teadlased, kes püüavad oma suundi või arvamusi peale suruda. Teisest küljest ei saa jällegi vastu hakata loodusseadustele, raha koondub ikka sinna, kus on palju ideid, mitte üks idee. Soovitan vaadata Pwc moneytree lehte, kus on näha, kuhu ideed ja raha koonduvad. Kui soov on teha ikka globaalset äri, siis on täna mõistlik alustada USAst, sest siis oled kohe maailma suurima turu ehk klientide juures ja loomulikult ka raha lähedal.

JT: Kas sa investeeriksid Eestis alustavasse firmasse?

NG: Ei! Sest ma investeerin firmadesse, mis on kohalikud ja minu juures. Ma võin küll investeerida eesti ideesse aga ainut juhul, kui nad seda Šotimaale tegema tulevad.

Thank you Nelson.

Hope to meet you when you are back here in June.

Üks äriplaan läheb ka Connecti Hüppelauale

Sain täna ConnectEstonia juhi Tarvoga kokkuleppele, et üks JCI BBP konkurssile esitatav äriplaan saab enne lõplikku tähtaega, maikuus, esineda sealsel Hüppelaual. Loomulikult juhul, kui äriidee autorid seda soovivad ning see vastab kriteeriumitele.

Hüppelaud on programm, kus toimub äriplaani esitamise eelnev juhendamine ja esinemise käigus saab esitada oma äriplaani ekspertide (koostatud vastavalt äriplaani tööstusharule) grupile, kes siis lahkavad seda ja annavad nõu, et tulevane ettevõte oleks edukas.

Andke aga teada, kes te tahate oma äriplaani veidi põhjalikumalt lahata.

Üks järjekordne hüppelaud (NB! Uuendatud)

Nädala alguse poole osalesin jälle ühel äriplaani Connect Estonia Springboardil koos teiste abistajatega. Seekord küsisid oma äriideele nõua ühed Tartu poisid, kel oli kaval idee, kuidas saada tükki Eesti internetireklaami turust. Pooleteise tunnise kuulamise ja nõu andmise käigus selgus, et veebiprojektid ja igasugused portaalid on hetkel vägagi popid ja kuumad teemad.

Mõtlesin siia postitada mõned mõtted ja tagasiside, mis mul tekkisid seoses startiva äriideega. Seda võiks olla kasulik lugeda ka teistel alustajatel.
* veebiäris ja üldse IT (aga arvatavasti ka mujal) on oluline, et võimalikult kiirelt saaks midagi valmis ja näitada klientidele/tarbijatele mida pakute (näiteks beta versioonina), sest siis jõuab veel toodet uuendada ja parendada;
* sellest lähtuvalt ma paneksingi südamele, et uurige rohkem oma kliente ja tarbijaid, et miks nad ikka peaksid tahtma või hakkama teie teenust/lahendust/toodet kasutama;
* veebiäris on oluline kiirelt saavutada võimalikult suur kasutajate arv ja kiire start ning sellega tuleb hakata aktiivselt tegelema kohe (näiteks skype sai oma esimese kahe kuuga 1 miljon registreeritud kasutajat)
* kui te oma äriideesse usute, siis pühendage sellele juba täielikult, sest siis on edu kiiremini tulema; kaasake invesotrid võimalikult väikse osaluse või lausa laenu eest ja viige oma idee ellu

Postitan siia veel mõned soovitused alustavale veebifirmale ühest välismaa blogist ning tõeliselt kasuliku lingikogu alustavale veebifirmale ühest wikist.

Nendele, kes aga mõtlevad, et kas ikka tasub, siis soovitan vaadata Läti seniseid edukamaid veebiprojekte. Seal on peaaegu kõik muu maailma ideede kloonid tehtud.

IT ja tehnoloogiaga seotud äristartijatel soovitan aga Steni blogist üht kirjutist lugeda. Ehk annab indu juurde või aitab fookust ja teravust sättida.

Kaks raamatu soovitust

Neile, kes on juba oma äriideed veeretanud peas ega suuda otsustada, et kas ikka tasub teha ja kui sis kuidas teha. Nende ma soovitaksin lugeda, sellist huvitavat raamatut nagu "Hardball". See raamat annab hea ülevaade sellest, et kuidas teha äri "munadega" ja kuidas ilma. Nagu ütleb ka raamatu moto "Are you playing to play or playing to win".

Raamat illustreerib ja annab kuhjaga näiteid, et miks mõned ärid on edukad aga teised jäävadki virelema, ning kuidas ühed on valmis 200% andma edu nimel, teised aga nokivad niisama. Seda raamatut Eestist kahjuks osta ei saa. Mina tellisin selle Amazonist. Kui kellelgi seda aga jube kiirelt vaja, siis võin mõneks päevaks laenata.

Teine soovitus. Kui keegi on veidi jännis oma äriplaani konkurentsieeliste defineerimises või otsimisel, siis "Sinise Ookeani" strateegia peaks andma selgust (või siis ka kõike hoopis segamini ajama:)). Hetkel saab seda raamatut ka eesti raamatupoodidest osta ning inglise keelne versioon tuleb Amazonist ka mõne nädalaga kohale.

Ettevõtlusega miljardäriks?

Soovitus äriplaanile mõtlejatele ja kirjutajatele. Sattusin sirvima ajakirja Profit eelmist numbrit, mille ma omale kunagi tellisin. Seekord oli mitmeid huitavaid invetrvjuusid. Hans.H.Luik, Martinsoni oma soovitaksin lugeda ja arvestada allpool toodud mõtteid.

Eraldi tooksin mõned punktid välja Allan Martinson arutlusest, et kuidas saadakse miljardäriks. Kõige eeldus on loomulikult see, et sul on oma ettevõte. Muu iva oli selles, et 1000 korda väärtuslikuma tulemuse nimel pole vaja 1000 korda rohkem tööd teha vaid piisab vaid umbes 2,5 pool korda suuremast pingutusest. Artikkel annab ka kolm soovitust, kuidas olla 2,5 korda tõhusam. Samas mitte segamini ajada kaks korda kauem töötamisega. Püüan osad mõtted koos oma lisandustega teile edasi anda.

Äri tegemise kiirus: tegeleda tasub vaid nende asjadega, mis väärtust loovad. Lühemad koosolekud, vähem niisama surfamist ja rohkem tegutsemist ning mitte aega kulutada põhjalikke detailidesse laskuvaid aruteludesse või analüüsidesse.

Õige ajastus: ettevõtlust on mõtet teha seal, kus sa kõige rohkem väärtust lood. Oluline, et õigel hetkel suudad vähem tootva äri müüa ja uude investeerida. Oodatatv tootlus aastasei tohiks olla alla 100%.

Partnerite valik: kuna kõike ei oska ega jõua ise teha, siis on alati mõtet kedagi appi võtta. Samas alustavad firmad kipuvad tegema reeglina kahte tüüpi vigu. Esiteks püütakse kõike ise pusida, mistõttu ei jõua ja ei tule asjad välja. Teine viga on see, et antakse ettevõtetes osalused liiga kergekäeliselt ära, kuna arvatakse, et partner loob või hakkab looma suurt väärtust ja ilma ei saa.

Kokkuvõtvalt on miljardäriks saamisel vaja teha 2,5 korda rohkem aga vahenditega, mida me kõik saame kohe rakendama hakata.

Lisan siia veel üle Martinsoni ettekande, mida ta rääkis Tartus tudengitele eelmise aasta lõpus. Jällegi väärt kuulamist.

Soovid alustada tehnoloogia startupi?

Leidsin aasta tagasi väga huvitava veebi ja IT startupi alustamise ideoloogia. Soovin seda teiega jagada, ning ma ei välista, et osad teist on seda juba lugenud. Tegemist 37signals.com meeste ideoloogiaga. Minu arust väga nutikas.

Eilsel BBP avakoolitusel tuli ka välja, et paaril osalejal on huvi alustada veebi või tehnoloogia äriga. Nendel soovitan kindlasti see läbi lugeda ja sealt omale mõned olulised puntid ja väärtused väljanoppida, millest tulevases äris lähtuda.

Lisan siia veel veebi startupi asutaja mõttetera, millele mõelda alustades (tech)firmat:

Idee ilma meeskonnata ei ole suurt midagi väärt ja meeskond peab olema väga hea valmis tegijad. Kehv meeskond võib geniaalse idee ära rikkuda.

Eile oli stardipauk

Eile oli JCI BBP konkurssi avakoolitus. Kohal olid EASist Meeli, kes rääkis kuidas EAS äriplaane hindab ning Elmo, kes koolitas meid äriplaani tegema. Suured tänud mõlemale.

Selgus, et EAS teeb ikka põhjalikku tööd äriplaanide hindamisel ning oluline on ikka sisu mitte formaalsused, mida võibolla mõned inimesed arvanud on. Reeglina sõeltuakse ikka mitte läbimõeldud äriplaanid välja. Meeli rääkis ka suurimatest vigadest ja apsudest, mida tehakse ning jagas soovitusi. Huvitav fakt oli, et 70% esitatud äriplaanidest on saanud stardifinantseeringu toetuse. Uue aasta programmide ja rahade taotlemine algab arvatavasti II poolaastal ning eelmise aasta fondide raha alustavatele firmadele veel on, mistõttu minge aga taotlema, kes soovivad.

Elmo rääkis väga põhjalikult äriplaani erinevad peatükid lahti ja jagas soovitusi tegemiseks. Nendele, kes kardavad, et äriplaani kirjutamine on hirmus aeganõudev töö, siis Elmo kogemus ütleb, et äriplaani drafti kirjutab 2 päevaga valmis, kui on teada, kust saada infot. Kui on soov aga päris turu-uuringuid, siis läheb ikka kauem, nii nädal.

Panin siia üles ka eilse Meeli ja Elmo ettekande:
* Meeli ettekanne
* Elmo ettekanne

Järgmine BBP raames toimuv ettekanne on märtsis Pärnus Kevadkonverentsil, kus Kristjan Lepik räägib meile investeerimisprühholoogiast ja sellest, et miks üldse investeeritakse. Ettevõtlus ju ka üks viis investeerida. Seejärel teeme veel koolitusi intellektuaalsest omandist, kaubamärgist, investorite ootustest ja äriplaani presenteerimisest. Loomulikult aitame konkurssil osalejatel ka plaane läbimõelda ja infoallikaid otsida.

Kui pikk peaks olema äriplaan?

Leidsin netist oma igapäevaselt jälgitavast blogist ühe huvitava artikli viite, milles USAs uuriti, et kas äriplaani põhjalikkust ja pikkust tulevase äri edukusega. Artikkel ise asub tasulises
WSJ ajalehe saidil aga ma leidsin ka ühe tasuta kokkuvõtte uuringust.

Lühidalt räägiti seal sellest, et formaalne kirja pandud äriplaan on vajalik aga selle pikkusest ja kirjutamise ajast edu ei sõltu :). Ära ei tasu unustada, et USAs on paar korda ettevõtlikum riik kui euroopa ja Eesti ning seal on äriplaanide kirjutamine ja nõustamine suur tööstusharu. Pole harv, kus äriplaanid on 100lk pikad ja räägivad pea kogu maailmast.

Uuriti alustavaid ettevõtteid teatud perioodi jooksul. Uuringu tulemusena selgus, et tulevase äri edu tagas hoopis kirglik ja pühendunud meeskond, klientide tundmine ning tugev usk plaani, mis veenis ka rahastajad ära.

Samas ei arvanud autorid ega minagi, et formaalselt kirjalikku äriplaani pole vaja. Kui on valida, et kas pühendada 10h plaani kirjutamisele või õppida tulevaste potentsiaalseid kliente tundma, siis kindla peale kulutada aega viimasele ja uurida, et kuidas neid paremini teenindada ja kas tegelikult plaanitavale ärile üldse nõudlust on.

Seega äriplaan olgu lühike. Oluline on keskenduda turu tundmisele, nõudluse hindamisele ja teada oma tulevaste klientide vajadusi.

P.S. JCI BBP konkurssil osalemiseks peab äriplaan olema kuni paarkümmend lk pikk, et kogu idee ja tegevusplaan oleks edasi antud.

Mis tingimused on JCI BBP konkurssil osalemiseks?

BBP konkurssil võib osaleda noor, kes on 18-40 aastane. Eriti oodatud on JCI enda liikmed, tudengid eri ülikoolidest ja muudest õppeasutustest ning AIESECist ja loomulikult kõik teised noored, kes tahavad alustada uut äri ning soovivad oma ideed testida professionaalse zürii ees.


Äriplaani hindamisel on olulised järgmised kriteeriumid:

1: Teenuse või toote innovatiivsus.

2: Plaanitava äri mõju kohalikule kommuunile/piirkonnale või ettevõtlusele.

3: Teenuse/toote kasumi projektsioon ja usutavus.

4: Teenuse/toote asjakohasus, otstarbekus ja teostavus.

5: Plaani välimus ja presentatsioon.

6: Isiklik hinnang ja arvamus.

Äriplaan tuleb esitada enne mai lõppu ja viimasel nädalal ka züriile ette kanda 15min jooksul.

JCI BBP 2007 algab!

JCI Best Business Plan 2007 Eestis.

2007. aastal korraldab JCI Estonia jällegi parima äriplaani konkurssi. Selleks puhuks oleme seekord avanud blogi, kus hakkame konkurssi kajastama.

Siia blogisse kirjutame konkurssil osalejatele olulist infot, vahendame mujalt maailmast kogutud teavet jaktusume targemaid ja kogenuid inimesi oma mõtteid ettevõtluse ja äri alustamise kohta kirja panema. Samuti kirjutage siia küsimusi, millele tahate vastuseid või teemasid, millest võiks seminare teha või kirjutada.

BBP stardipauk antakse 15.02 esimese koolitusega, mis toimub koostöös Tallinna kojaga.
Konkurssi võtija valime valime jaanipäevaks ning võitnud äriplaan läheb meid ka esindama JCI peakorterisse.

Varsti sisestan siia täpsema BBP kava.

Tervitades,

Jaanus Tamm
BBP direktor 2007
JCI Estonia